Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ning rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kaja Kallas vastab küsimustele COVID-19 olukorras riigi sulgemise, tervisekriisi, kriisijuhtimise, koroonakriisi, välistööjõu, tulevikus põlikivist õli tootmise, Valga ja Valka vahelise piiriületuse, koroonaepideemia ning võõrtööjõu kohta.

Jaak Aab vastab küsimusele kroonviiruse ja kohalike omavalitsuste kohta.

Keit Pentus-Rosimannus vastab küsimusele riigieelarve kohta.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teisipäevase istungiaja lõppemise tõttu on esimesel lugemisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE).

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (315 SE) tehakse muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis ja sellega seonduvalt ka teistes seadustes, et lihtsustada ja täpsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Muu hulgas muudetakse ka tuleohutuse seadust, et võimaldada erinevaid tuleohutusega seotud koostöövorme ehitusprojektide kvaliteedi tõstmiseks.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (295 SE) tagatakse asendus- ja järelhooldusteenuse paindlikum korraldus, laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus igakuistele peretoetustele ja suurendatakse kohalike omavalitsuste üksuste võimalusi järelhooldusteenust vajavate noorte toetamiseks.

Peaminister Kaja Kallase ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (293 SE) kehtestatakse kaitsemeetmed ELi loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, et agressiivne maksuplaneerimine ei oleks võimalik ELi loetellu kantud jurisdiktsioonide kaudu.

Eelnõuga võrdsustatakse residendist füüsilise isiku ja muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestus Eestis. Ka kehtiv seadus võimaldab muu lepinguriigi füüsilisest isikust residendil teha Eestis teenitud tulust neid mahaarvamisi, mida võimaldatakse residendist füüsilisele isikule. Erinevus Eesti residendi ja muu lepinguriigi residendi kohtlemises avaldub aga maksuvaba tulu arvestamises.

Ühtlasi tagatakse eelnõuga Frontexi ja EASO lähetustes osalevate teenistujate päevarahade, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitiste maksustamise osas võrdne kohtlemine Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riiklikule eksperdile makstavate hüvitiste maksustamisel ja tsiviilmissioonidel osalemisel.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (299 SE) luuakse õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse muu hulgas veoauto mõistet, erisusi alarmsõiduki sõitjale turvavöö kinnitamisel ning päästeteenistujate, vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kohustust läbida täiendavalt liikluse reguleerija koolitus. Samuti täpsustatakse muudatustega erisüsteemide kontrollimise korda.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõuga (115 SE) soovitakse muuta piiratud teovõimega inimesele psühhiaatrilise abi andmise korda. Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri osundusest, et kehtiv kord ei võimalda anda piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele alla 18-aastasele noorele psühhiaatrilist abi ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kohtu loata .

Seadus ei võimalda praegu ühelgi juhul anda alaealisele vanema nõusolekuta psühhiaatrilist abi ning seni on psühhiaatrid ainukesed eriarstid, kelle juurde minemiseks peab alla 18-aastastel olema alati vanema nõusolek. Erinevalt võlaõigusseadusest (VÕS), mis reguleerib teiste tervishoiuteenuste osutamist, ei võimalda psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) arstil hinnata alaealise kaalutlusvõimet ega otsustada, kas noor on piisavalt vastutustundeline, et anda ise raviks nõusolek.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE).

Eelnõu eesmärk on muuta psühhiaatrilise abi seadust, millega kehtestada piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmine isiku enda soovil või teadval nõusolekul. Õigus saada psühhiaatrilist abi on oluline noorte tervise hoidmiseks ühiskonnas.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (viisavaide otsuse kohtukaebeõigus) eelnõu (328 SE).

Muudatuse eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadusemuudatus puudutab neid välismaalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale. Kuigi Euroopa Liidu õigus kohustab võimaldama kohtulikku kontrolli üksnes Schengeni viisa otsuste suhtes, siis õigusruumi selguse ja ühtsuse eesmärgil on asjakohane laiendada sama süsteemi ka Eesti pikaajalisi viisasid ja viisavaba viibimist puudutavatele otsustele.

Schengeni viisa taotluste suhtes tehtud otsuste vaidlustamisega seotud muudatused tuleb Eesti seadusandlusesse viia tulenevalt Euroopa Kohtu 2017. aasta otsusest, mille kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama negatiivsete viisaotsuste vaidlustamist kohtus.

Praegu on välismaalastel, kes vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse tegi – näiteks politsei- ja piirivalveamet või välisesindus, ning juhul kui vaiet ei rahuldada, on võimalik pöörduda uue vaidega vastavalt kas sise- või välisministeeriumi poole.

Edaspidi on võimalik peale kohustuslikku kaheastmelist vaidemenetlust esitada kaebus halduskohtusse. Muudatus ei anna välismaalasele õigust viisat saada, samuti ei anna kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks välismaalasele õigust tulla või jääda Eestisse.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (308 SE) ajakohastatakse ja täiustatakse riigivara kasutamiseks andmist ja riigivara valitsejate vahelisi kasutusvõimalusi reguleerivaid õigusnorme, võttes arvesse majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna arengut.

Eelnõu eesmärk on seega sätestada seaduses ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (325 SE) sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud.

Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus.

Seletuskirjas märgitakse, et 2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.

Eelnõusse on lisatud ka muudatus, millega täiendatakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust võimalusega anda erandina riigiabi ka raskustes olevale ettevõtjale. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt riigiabi raskustes olevale ettevõtjale ei anta.

Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Erki Savisaare, Marko Šorini, Siret Kotka, Martin Repinski, Helmen Küti, Maria Jufereva-Skuratovski, Raimond Kaljulaidi, Natalia Malleuse, Jaanus Karilaiu, Tõnis Mölderi, Oudekki Loone, Andres Metsoja, Heidy Purga, Mihhail Stalnuhhini, Kaido Höövelsoni, Dmitri Dmitrijevi, Paul Puustusmaa ja Heljo Pikhofi algatatud loomatauditõrje seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (307 SE).

Eelnõu näeb ette luua regulatsioon, mis annab aluse kohustada kõik kohalikud omavalitsused kasutama üleriiklikku veebipõhist lemmikloomade registrit, mida haldaks riik või riigi poolt välja valitud koostööpartner.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (338 OE).

Eelnõu näeb ette lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda vastavate sisuteemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis, kui ka sise-, kultuuri ja välisministeeriumis.

Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib Riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal-, sise-, haridus- ja välisministeeriumide tööd. Seetõttu pole probleemkomisjoni olemasolu vajalik, mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas, kuna komisjoni töö nõuab lisaks märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Olukorras, kus riigi eesmärgiks on avaliku sektori kulutuste kärpimine, on Riigikogu poolt kokkuhoiukohtade leidmine vajalik eeskuju. 2021. aasta jaanuaris kaotati ka rahvastikuministri koht ja ametnikud viidi üle ministeeriumidesse, kus vastavate poliitikatega varasemalt tegeleti.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (335 OE) näeb ette komisjoni koosseisu moodustamine proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt.

Sündmused

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Kreeka suursaadiku Emmanouil Apostolakisega.

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebiarutelul „Kuidas mõjutab Krimmi okupeerimine Ukraina rahvuslikku kerksust?“.

Kell 15.30 – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb videosilla vahendusel OSCE PA „Call for Action Helsinki +50 process“ koosolekul.

Kell 16 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub videosilla vahendusel Eduskunta riigikaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanerevaga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside