Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Siim Kiisler ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Eesti valitsuse soovi kohta tuua Türgist immigrante, regionaalpoliitika kohta, töötavate pensionäride maksude kohta, mõjutustegevuse kohta, Eesti hümni kohta ja varastamise kohta PBK näitel.

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastab küsimusele raiesurve kohta piirangualadel.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimusele Jõhvi riigigümnaasiumi kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, ettekandja peaminister Jüri Ratas.

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE).

Eelnõu järgi tuleb haridusliku erivajadusega ehk tuge vajavatele õpilastele põhiharidust korraldada kohalikul omavalitsusel. Õppe korraldamisel lähtutakse jätkuvalt kaasava hariduse põhimõttest. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.

Peale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE).

Eelnõu järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu (maksimaalselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud iga-aastase piirmäärani).

Eraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik tegevustoetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud, koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud ning koolile tegevuskulu toetuse eraldamiseks on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohalik omavalitsus. Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud. Tegevustoetuse kontekstis defineeritakse ka üheselt õppemaksu sisu.

Tähtajatu tegevusloa ja eelneva nelja-aastase tegevuse nõude, õppemaksu suuruse ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu kohta on erakoolidele antud üleminekuaeg.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Eesti Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE).

Eelnõuga vähendatakse poole võrra õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu. Alkoholiaktsiisi tõusud aastateks 2019 ja 2020 säilivad samas ulatuses, see on 10 protsenti ning etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi veini ja kääritatud joogi puhul 20 protsenti.

Eesti Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE).

Eelnõuga luuakse võimalus kasutada peale riigieelarvest eraldatud vahendite ka riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit, et osta looduskaitsealuseid maid. Kehtiv seadus ei näe ette võimalust kasutada tulu muul otstarbel, kui vaid riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks. Looduskaitseseaduse § 20 alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule seatud olulised piirangud.

Teise lugemise käigus esitatud muudatusettepanekuga lisas keskkonnakomisjon valitsuse moodustatud metsanduse arengukava koostamise töögrupi koosseisu peale ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike huvide esindajate ka kultuuriliste huvide esindajad.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 12.30 – riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad NATO Balti õhuturbe rotatsiooni üksuste vahetuse tseremoonial (Ämari lennubaas).

Välislähetused

6. – 11. jaanuar
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Põhja- ja Baltimaade (NB8) spiikrite visiidil Pekingis Hiinas, kus osaleb kohtumistel Hiina juhtide ja noorte ettevõtjatega.

7. – 13. jaanuar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Hannes Hanso osaleb teadus- ja tehnoloogiakomitee tehnoloogia trendide ja turvalisuse alakomitee visiidil Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides.

9. – 11. jaanuar
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Euroopa koolinoorte haridusprojekti raames Londonis Suurbritannias kohtumisel, kus käsitletakse koolinoorte kehalise aktiivsusega seotud küsimusi.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside