Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes ning keskkonnaminister Marko Pomerants.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele aktsiisipoliitika kohta, ministrite suhtumise kohta põhiseaduse preambulisse, tervishoiupoliitika kohta, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selle täitmise kohta, valitsuse hinnangu kohta Riigikontrolli tegevuse osas, tervishoiu rahastamise kohta ning töövõimereformi mõju kohta majanduskasvule.

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastab küsimusele glüfosaatide kasutamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Justiitsminister Urmas Reinsalu poliitiline avaldus õigusloome mahu vähendamise kava rakendamisest.
Ettekandja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (199 SE) muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Eelnõuga kaotatakse selline elukohapiirang ning laiendatakse seeläbi isikute õigusi. Eelnõu peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (198 SE) täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Muudatusega asendatakse kohustus teavitada kõikidest eritoitudest kohustusega teavitada üksnes Euroopa Komisjoni rakendusaktidega ettenähtud eritoitudest. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Nimetatud kuupäevast alates ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.

Teine lugemine – 7 eelnõu:

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude, ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Ettepanek on toetada neid koole tunduvalt suuremas mahus ning pikema aja vältel. Seaduse jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Selleks, et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) võetakse üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv, millega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid. Eelnõuga täiendatakse tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini rohkem kui 20 mg/ml ja peab sisaldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või ained, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või ohutu. Eelnõu kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelu.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse eelnõu (169 SE) on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning eelnõu eesmärk on kehtivat õigust korrastada ja muuta regulatsioonid adressaatidele arusaadavamaks. Valdavalt jääb regulatsiooni sisu kehtiva seadusega võrreldes samaks, kuid tehtud on ka mõned muudatused ja täpsustused.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE) muudab kohtunikuks saamise korda, et teha uute kohtunike leidmine paindlikumaks. Samuti soovitakse suurendada horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel selliselt, et kohtunikel, prokuröridel ja vandeadvokaatidel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE) eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016.

Esimene lugemine – 8 eelnõu:

Jätkub teisipäevasel istungil pooleli jäänud Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette võtta kohtutelt ära võimalus automaatselt tagastada muus keeles esitatud riigi õigusabi taotlus. Kui taotlus või sellele lisatud dokumendid on esitatud muus keeles kui eesti või inglise keeles, korraldab taotluse menetleja dokumendi tõlkimise. Tõlkimise kulud arvestatakse taotlejalt välja juhul, kui riigi õigusabi taotlus jäetakse rahuldamata.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (218 SE) põhieesmärk on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis oluliselt parandab madalapalgaliste majanduslikku olukorda ja suurendab kokku u 80% palgasaajate sissetulekuid.

Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõuga (216 OE) tehakse valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid, eesmärgiga välistada põhjendamatu või kergekäeline riiklike maksevahendite andmine. Samuti tehakse ettepanek töötada välja ühtne ja kõikidele riigiasutustele kohustuslik riigi maksevahendite andmise, haldamise ja kontrollimise süsteem ning võtta vastu selleks vajalik õigusakt, mis lähtub Euroopa Komisjoni poolt kasutatava ametnike pangakontodega seotud korporatiivsete krediitkaartide süsteemist ning sätestab deebetkaartide andmise erandjuhud.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõuga (244 OE) otsustatakse kuni 10 Eesti kaitseväelase osalemine Daesh/ISIL vastasel ja USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav Daeshi/ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsioonil osalevad veel 21 riiki: Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jordaania, Kanada, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa ja UK. Peamiselt Süürias ja Iraagis tegutsev terroriorganisatsioon Daesh kujutab tõsist ohtu üleilmsele julgeolekule, sealhulgas reaalset ohtu Euroopa sisejulgeolekule. Daeshi tegevus Süürias ja Iraagis mõjutab otseselt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arvu piirkonnas ja seeläbi ka Euroopa pagulaskriisi. Daesh värbab ka Euroopast võitlejaid, kes pärast sõdimist ja väljaõppet Lähis-Idas, võivad tagasi pöördudes omakorda ohustada kohapeal julgeolekut. Rünnakud Pariisis ja Brüsselis sooritati Daeshi nimel ja nende läbiviimisel kasutati Euroopast pärit terroriste. Eesti on eelnevalt suunanud rahalist abi Iraagi põgenike abistamiseks ja annetanud Iraagi julgeolekujõududele relvastust ning laskemoona. Operatsiooni eesmärgiks on Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Eestil on esialgu kavas panustada kuni 6 jalaväeinstruktori saatmisega Iraaki, kus nad koostöös Taani, USA, Läti, jt riikide kaitseväelastega koolitaks Iraagi julgeolekujõudude üksusi. Vajadusel osaleb Eesti antud mandaadi raames eelkõige staabiohvitseridega.

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (236 SE) täiendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi, et tagada kannatanutele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi ning täpsustada hüvitiste maksmist. Eelnõuga tagatakse naistevastase vägivalla ohvritele juurdepääs teenustele ja teenuste jätkusuutlik rahastamine, mille tõttu paraneb teenuste järjepidevus ja kvaliteet. Selliste spetsialiseeritud teenuste olemasolu ja jätkusuutlik pakkumine on ka eelduseks Istanbuli konventsiooniga liitumisel, kuid kehtivas seaduses puuduvad spetsiaalsed teenused naistevastase vägivalla ohvritele. Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk tagada ohvrite varajane tuvastamine ning abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat tuvastamist ja kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE) muudab elutähtsate teenuste valdkonda. Elutähtsa teenuse pikaajalise ja raskete tagajärgedega katkestuse lahendamiseks tuleb edaspidi koostada hädaolukorra lahendamise plaan. Eelnõus on hädaolukorra lahendamise plaan koostöölepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja lahendamisse kaasatud pooled lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorda lahendavad. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö üldised põhimõtted paneb paika valitsuse määrus. Eelnõu näeb ette senisest ulatuslikumat riskikommunikatsiooni ehk elanike teavitamist hädaolukordi põhjustavatest ohtudest ja hädaolukorra võimalikest tagajärgedest.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE) täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu. Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.

Komisjonides

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruannete tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad; komisjoni raporti „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis“ kinnitamine (ruum L263);

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Moldova ja Tuneesia parlamendiliikmetega (konverentsisaal).

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne lastekaitsepäeva raames korraldatud üritusel „Lastega ja lastele“ (Õiguskantsleri kantselei).

Välislähetused

29. mai – 1. juuni
Riigikogu liige Juhan Parts osaleb konverentsil Chisinau Finance Conference Moldovas.

30. mai – 1. juuni
Riigikogu liige Mart Nutt osaleb ELi seminaril “Olukord Euroopa Liidus ning selle mõju Eestile” Brüsselis.

31. mai – 1. juuni
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Saksamaa Baieri liidumaa parlamendi juhatuse esimehe Barbara Stammiga ning Baieri liidumaa põllumajandusministriga Münchenis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]