Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Kristian Jaani.

Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele olukorra kohta riigis, metsanduse, sanktsioonide ja energiakriisi, inflatsiooni ohjeldamise, Eesti-Vene kaubandussuhete kohta Ukraina sõja tingimustes ning Venemaaga kauplemise kohta. Rahandusminister vastab saadikute küsimustele Eesti Panga soovituste, Eesti Energia tegevuse ja energiale tehtavate kulutuste kohta. Siseminister vastab küsimusele elanikkonna kaitse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase istungi päevakorda valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) esimene lugemine.

Kolmas lugemine – viis eelnõu:

Valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõuga (575 SE) muudetakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks. Selleks kehtestatakse uus seadus, mis reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks, pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama vastava eksami läbinud usaldusisik. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast.

Lisaks reguleeritakse eelnõuga juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus avada pankrotimenetluse läbiviimisel kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) soovitakse viia söödaseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded. Üldpõhimõtted jäävad samaks.

Eelnõu järgi lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra järgi on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Muude ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, näiteks lemmikloomade ravimsööda jaemüügil tuleb esitada majandustegevusteade.

Eelnõuga ajakohastatakse ka söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmääri, mis jäävad edaspidi 10 000 ja 32 000 euro vahele. Kuni 32 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (533 SE) järgi muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks. Eelnõu järgi korraldab alates 1. juulist üldarstiabi Terviseameti asemel Eesti Haigekassa.

Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvuda ja kohaneda.

Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.

Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita. Leevendatakse ka lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse õiguslikud eeldused, et maksta lähtetoetust senisest suuremas summas ja kasutada lähtetoetust osaliselt. Eelnõuga luuakse võimalus määrata prioriteetne piirkond või eriala ning maksta perearsti lähtetoetust kuni toetuse kolmekordses määras. Lähtetoetuse määr on 5000 eurot.

Samuti laiendatakse eelnõuga piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõele) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus õele.

Teise lugemise käigus otsustas komisjon huvigruppide esindajatelt saadud tagasisidest lähtuvalt jätta eelnõust välja sätte, mis oleks võimaldanud haiglavõrgu arengukava haiglatel teenindada perearstide nimistuid olukorras, kus pole võimalik perearsti kättesaadavust tagada.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (544 SE) muudetakse ravimiseadust ja täpsustatakse ravimitega seotud sätteid veterinaarseaduses, et veterinaarravimitele kohalduvat Euroopa Liidu määrust paremini rakendada ja selle eesmärke saavutada.

Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu Euroopa Liidus. Selles tulenevalt on eelnõuga plaanitud anda veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid ELi veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt.

Samuti ei pea veterinaararstid eelnõu järgi enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele.

Eelnõuga täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) lisatakse seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.

ELi tagasipöördumistunnistus antakse ELi liikmesriigi esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav, samuti näiteks reisil sündinud lapsele. Esindamata on ELi liikmesriigi kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või ELis välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik tagasipöördumisdokumenti anda.

EL tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega, mida seni on rakendatud Välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel.

Lisaks ajakohastatakse eelnõuga konsulaarteenuste ja toimingute osutamise sätteid, muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis seni on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kuludega. Kaasajastatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti toimingutega seotud riigilõivude regulatsiooni ning diferentseeritakse ameti teenindustes, posti ja e-posti teel ning iseteeninduskeskkonnas tehtavate toimingute riigilõivude määrasid.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE). Eelnõuga ratifitseeritava konventsiooni eesmärk on luua raskete kuritegude ära hoidmiseks rahvusvaheline koostöösüsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse.

Konventsioonile on alla kirjutanud 42 riiki ja Euroopa Liit, 37 Euroopa Nõukogu riiki on selle ka ratifitseerinud. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS).

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks valitsuse määruse volitusnorm avaliku teabe seaduses infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varem küberturvalisuse seadusega sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuseüleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme. Eelnõu võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga. ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ja auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastal ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogudepõhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele avaliku teabe seaduse tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on eelnevalt vaja volitusnormi uuendada. E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine küberturvalisuse seaduses ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ja struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just küberturvalisuse seaduse eesmärk on tagada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisus ning koordineerida küberintsidentide ennetamist ja lahendamist.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (569 SE) ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.

Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõuga (574 SE) suurendatakse kohtumenetluse avalikkust ja kohtupraktika kättesaadavust, tagades samal ajal süütuse presumptsioon ja juurdepääsupiiranguga andmete, aga ka füüsilisest isikust menetlusosalise eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse.

Edaspidi avalikustatakse Riigi Teatajas avalikult teatavaks tehtud kohtuotsused kohe märkega „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, muutub vastav märge automaatselt. Praegu on tagatud avalikkuse juurdepääs vaid jõustunud kohtulahenditele, tühistatud ja jõustumata kohtulahenditele juurde ei pääse.

Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluse seadustikes täiendatakse arvutivõrgus avalikustamisele kuuluvate määruste loetelu. Avalikustamisele kuuluvad ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi asjades ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades tehtud määrused. Lisaks ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavatele määrustele tuleb avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend.

Lisaks saavad menetlusvälised isikud taotleda kohtutoimikuga tutvumist tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Edaspidi eeldatakse ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul õigustatud huvi, kuid kohus võib nõuda huvi põhjendamist.

Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega isikule, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.

Valitsuse algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) uuendatakse lasteaedade ja lastehoidude süsteemi ning luuakse senisest suurem sidusus alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Senise koolieelse lasteasutuse seaduse asemel on plaanis kehtestada uus seadus, mis sätestab alushariduse korraldamise alused, selles osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia ning munitsipaal- ja eralastehoiu tegevuse, rahastamise ja järelevalve.

Eelnõu kohaselt tuleb lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Eelnõuga määratletakse näiteks tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks rühmade moodustamine. Suurem roll antakse lasteaia hoolekogule, kes avaldab arvamust ning teeb ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse kohta, samuti huvitegevuse korraldamiseks lasteaias.

Eelnõu näeb ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest on üldjuhul eesti keel ja igas rühmas peab olema tagatud vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaias või rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe peab olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.

Eelnõu kohaselt määratakse uudsena nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel peab olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid.

Lasteaiad loetakse eelnõu järgi asutatuks õppeõiguse andmisega, lapsehoiuteenust saab osutada tegevusloa alusel. Senised lapsehoiuteenuse pakkujad peavad oma tegevuses edaspidi lähtuma tegevuskavast, mis on koostatud alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse riikliku õppekava kehtestab valitsus.

Eelnõuga ei muudeta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid eelnõu kohaselt tuuakse võrreldes senise seadusega selgelt välja, et kohalik omavalitsus võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta. Eelnõu seadusena rakendamisega kaasnevad aastatel 2022-2024 kulud seoses lasteaia pidajatele eesti keele õppeks summas 2,7 miljonit eurot aastas. Vastavalt riigieelarve seadusele jätkub kohalike omavalitsuste toetamine antud valdkonnas sarnaselt senisele.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Kreeka presidendi Katerina Sakellaropoulouga. Kohtumisel osalevad ka Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur ja Eesti-Kreeka parlamendirühma esimees Annely Akkermann.

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja aseesimees Leo Kunnas, Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Raimond Kaljulaid ning väliskomisjoni liikmed kohtuvad Hispaania parlamendi ühise julgeoleku ja välispoliitika (CFSP) delegatsiooniga.

Kell 15.45 – väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross kohtub NB8 ja Ühendkuningriigi noorte diplomaatidega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

30. mai – 1. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Indrek Saar osaleb ENPA alalise komitee istungil Dublinis Iirimaal.

31. mai – 1. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Slándáil (National Security Summit Ireland) korraldatud julgeolekukonverentsil Dublinis Iirimaal.

1.–3. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (1.–2. juuni), aseesimees Mihhail Lotman ning liikmed Mailis Reps (1.–2. juuni) ja Indrek Saar külastavad NATO peakorterit ning Euroopa Liidu institutsioone Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside