Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 25. veebruariks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peaministri ülesannetes, kaitseminister Hanno Pevkur ning siseminister Igor Taro.
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes vastab küsimustele, mis käsitlevad elektrit ja küttehindu, plaanitavat metsaseaduse muudatust, valitsuse plaani sotsiaalmeedia kahjulike mõjude leevendamisest lastele ning raudteetaristut. Siseminister vastab küsimustele, mis käsitlevad elanikkonna kaitset, telefonipettusi ning sisejulgeolekut. Kaitseminister vastab küsimustele, mis käsitlevad tuumarelvade Eestisse paigutamist ja julgeolekut.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – viis eelnõu
Riigikogu 37 liikme algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) toob presidendikandidaatide esitamise tähtaja varasemaks ning annab kandidaatidele võimaluse end hääletusvoorude eel tutvustada. Muudatuste eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii Riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis eelnõu järgi algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru. Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Eelnõu kohaselt esinevad kõik kandidaadid hääletusvoorude eel kuni kümneminutilise ettekandega. Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada kandidaatidele enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.
Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõuga (697 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Algatuse eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek.
Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Eelnõu aitab täita Eesti ja ELi energia- ning kliimaeesmärke.
Riigikogu täiendas menetluse käigus eelnõu terminiga „geotermiline energia“, mida tuleb samuti taastuvenergia eesmärke täites arvesse võtta. Lisaks jäeti välja viited veeldatud biometaanile, kuna sellega seotud regulatsiooniga tegeletakse terviklikult taastuvenergia direktiivi transpordisektoriga seotud sätete ülevõtmisel.
Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE) eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks.
Eelnõuga kaasajastatakse 25 aastat kehtinud seadust, et Eesti geenivaramus sisalduvaid geneetilisi andmed saaks kasutada teadustöös ja tervishoius laialdaselt kasutusele võtta. Eestis on 212 000 geenidoonorit, mis on inimese kohta rahvastikust maailmas suurim osakaal.
Praegu ei ole geenidoonori ja andmete taotleja jaoks piisavalt selge, milliseid andmeid ja kuidas Eesti geenivaramus töödeldakse ning kuidas neid kasutada saab. Edaspidi saab geenidoonor teha tervise infosüsteemis tahteavalduse selle kohta, kas ja kuidas ta lubab oma andmeid nii personaalmeditsiinis kui ka teadusuuringutes kasutada.
Teadlased ja arstid saavad geenidoonori loal täiendada terviseandmeid riigi infosüsteemidest, mis võimaldab loobuda terviseandmete topelt säilitamisest. See loob eeldused parema personaalmeditsiini teenuse pakkumiseks, aidates kaasa haiguste varasemale avastamisele ja ennetamisele, terviseteadlikkuse kasvule ning riskikäitumise vähenemisele. Samuti võib see toetada täppisravi ja ravimite kõrvaltoimete vähenemist.
Muudatusega antakse kõikide tervisevaldkonna andmekogude andmeväljastuste eetikamenetlus ühe teaduseetikakomitee pädevusse.
Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõuga (761 SE) lihtsustatakse tegevuslubade väljaandmist ja järelevalvet ning kaotatakse sisutühjad või dubleerivad kohustused. Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ega vasta tegelikele terviseriskidele.
Koolide ja sotsiaalteenuste, näiteks lapsehoiu, asendushoolduse ja turvakodude puhul kaob kohustus küsida tegevusloa taotlemisel eraldi Terviseameti hinnangut. Terviseamet hindab terviseohutust ruumide kasutusele võtmisel ja hiljem järelevalves. See teeb asutuste käivitamise ja teenuste pakkumise kiiremaks.
Eelnõu järgi kaotatakse ka liiga detailirohked nõuded noortelaagritele. Praegu tuleb laagri korraldajal järgida nõudeid näiteks söögiaja kestuse osas, mille täitmist peab Terviseamet kontrollima. Eelnõuga kaotatakse erinõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, et muuta teenuse osutamine paindlikumaks ning vähendada Terviseameti järelevalve vajadust.
Kohalike omavalitsuste osas vabastatakse Terviseamet topeltkontrollist. Eelnõu järgi loobutakse nõudest, et Terviseametile tuleb teadmiseks esitada mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad, kuivõrd amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus.
Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE) eesmärk on vähendada tugevate sünteetiliste kasvuhoonegaaside kasutust ja piirata nende heitkoguseid.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uute, osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate määrustega. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele.
Oluline osa muudatustest on suunatud fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on sünteetilised gaasid, millel on tugev kasvuhooneefekt, näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab eelnõu rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele.
Uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete omanikud peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle. Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks ning käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust, näiteks kaob eelnõuga kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid, lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust.
Parlament tegi menetluse käigus eelnõusse muudatusi. Näiteks sätestatakse, et Ravimiamet ja Transpordiamet ei pea enam esitama aruandeid Eestis turustatud ravimites sisaldunud fluoritud kasvuhoonegaaside ja liiklusregistris arvel olevate külmikautode arvu kohta, sest need andmed on kättesaadavad avaandmetena.
Teine lugemine – üks eelnõu
Keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust ning parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.
Sisetehingute regulatsiooni täiendava eelnõuga muudetakse sätet, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise lepingutega. Muudatused kohalduvad kohaliku omavalitsuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele.
Eelnõu kohaselt jõustub kohalikele omavalitsustele kohustus korraldada ka jäätmekäitlus hangete kaudu 1. jaanuaril 2031, et uue nõudega arvestamiseks jääks piisav aeg. Enamik omavalitsusi korraldab juba praegu hankeid ning umbes kümnes omavalitsuses kasutatakse eelnõu vastuvõtmisel keelatavat sisetehingut. Kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks.
Eelnõu on seotud eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatustega, mille peamine eesmärk oli suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Esimene lugemine – üks eelnõu
Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE) kohaselt peavad alates 2027. aastast kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam.
Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.
Kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.
Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.
Sündmused
Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsuse Rahvusassamblee kaitsekomisjoni liikmete François Cormier-Bouligeoni ja Aurélien Saintouliga.
Kell 11.30 – sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo avab fotonäituse Ukraina Punase Risti tegevusest täiemahulise sõja ajal, sealhulgas tänavuse talvekriisi ajal osutatud abist (Toompea lossi 3. korruse näitusesaal).
Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Taipei Riia esinduse juhi Winston Cheniga.
Välislähetused
21.–26. veebruar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA Ukraina delegatsiooni juhi kutsel sõja aastapäeval ja sellega seotud konverentsidel Kiievis Ukrainas.
25. veebruar – 1. märts
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esineb konverentsil „GLOBSEC US – Europe Forum 2026“ ning kohtub kaitsetööstuse ja küberturbe valdkonna ettevõtete esindajatega Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
