Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 11. veebruariks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peaministri ülesannetes, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes vastab küsimustele alampalga, valitsuse poliitika, poliitilise olukorra, riigi olukorra, energeetika, koolide sisseastumise süsteemi läbikukkumise ja energiakriisi kohta. Regionaal- ja põllumajandusminister vastab küsimustele toidujulgeoleku ja jääteede kohta. Majandus- ja tööstusminister vastab küsimustele Eesti majanduse kaitsmise ning kohaliku tööjõu puuduse kohta Ida-Virumaal.
Kell 14 – täiskogu istung
Teine lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõuga (760 SE) kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu kokkulepe, millega asutatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ja reguleeritakse selle tegevust.
Ukraina ja Euroopa Nõukogu leppisid mullu juulis kokku, et Euroopa Nõukogu egiidi all luuakse agressioonikuriteo eritribunal. Eritribunal on rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja mõista kohut Venemaa agressioonikuriteo toime pannud isikute, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle ka pärast nende ametiaja lõppu. Tribunalil on õigus agressioonikuriteos süüdi mõistetud isikuid karistada vastavalt rahvusvahelisele õigusele.
Eesti on osalenud eritribunali ettevalmistavas töös alates 2022. aastast, olles osa 40 riigist koosnevast tuumikgrupist, kuhu kuulusid ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025. aasta kevadel, koostades tribunalile vajalike alusdokumentide projektid. Ukraina esitas tribunaliga seotud dokumendid Euroopa Nõukogule mullu 14. mail, mille järel andis Euroopa Nõukogu ministrite asemike komitee 24. juunil volituse allkirjastada kokkulepped tribunaliga ja asutada halduskomitee. Kokkuleppele kirjutasid alla Euroopa Nõukogu peasekretär ja Ukraina president 25. juunil ning Ukraina parlament ratifitseeris selle juuli keskpaigas.
Kokkuleppes osalemine toob kaasa eritribunali rahastamise kohustuse. Esialgsel hinnangul on eritribunali kulu 60–70 miljonit eurot aastas, mis jagatakse osalisriikide vahel. Kokkulepe on tähtajatu ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline.
Valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (696 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega.
Poliitilise reklaami avaldamisele seatakse määrusega kaks suuremat nõuet: reklaam tuleb avaldada koos poliitreklaami märgisega ning selle kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata sellest, kas tegu on audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Reklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja.
Erinõuded nähakse ette internetipõhisele poliitreklaamile, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel pidada arvestust, et tagatud oleksid nii isikuandmete kaitse kui ka läbipaistvuse nõuded.
Eelnõu kohaselt teevad Eestis poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõuga nähakse nõuete rikkumise eest ette ka väärteokaristused.
Teise lugemise eel laekunud muudatusettepanekuga antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) õigus küsida vajaduse korral arvamust Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt (ERJK), eeskätt olukordades, kus esineb kahtlus või ebaselgus, kas konkreetne teavitus, sõnum või tegevus kvalifitseerub poliitreklaamiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitreklaami määruse tähenduses.
Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE), millega täpsustatakse avaliku teabe seaduses e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid. Seaduse jõustumisel tekib selgem õiguslik alus andmenõusolekuteenusele ja personaalsete digiteenuste pakkumisele riigiportaalis eesti.ee ning volituste haldamise süsteemile, mis lihtsustab nii inimeste kui ettevõtete suhtlust riigiga.
Eesti on maailmas esimesena loomas lahendust, mis koondab avaliku ja erasektori volitused ja andmenõusolekud ühte keskkonda, et inimene ja ettevõte saaks neid mugavalt ja turvaliselt hallata.
Riigi infosüsteemi kuuluvatele asutustele tehakse andmenõusolekusüsteemi kasutamine kohustuslikuks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, tingimusel, et see toimub vastava X-tee teenuse vahendusel. Suured andmekogud (näiteks rahvastikuregister) saavad seejuures ise otsustada, kas, mis osas ja millal andmenõusolekuteenusega liidestuda.
Seadusemuudatusega luuakse andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi (nt volitada raamatupidajat esitama majandusaasta aruannet); kasutajatele on see vabatahtlik.
Eesti teabeväravast eesti.ee saab sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mida arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul täpsete sammudena – millised vajalikud sammud on juba astutud ning mida on vaja veel teenuse saamiseks teha.
Luuakse Tõlkevärav, kus riigiasutused saavad ühtses keskkonnas hallata tellitavaid tõlkeprojekte. See aitab tõsta tõlgete kvaliteeti ja toetab eesti keele elujõudu digiühiskonnas, kuna anonüümitud tõlkemälusid, millele ei kehti juurdepääsupiirangud, jagatakse avaandmetena ka erasektoriga. Alates 2027. aastast oleks Tõlkevärav kõigile avatud (n-ö Eesti Google Translate), võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist. Arendused toovad kaasa ligikaudu 20,7 miljoni euro suurused arenduskulud, sh u 19,2 mln eurot Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastuse vahendeid ja 1,5 mln eurot riigieelarvest.
Esimene lugemine – neli eelnõu
53 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Tiibeti laste kaitseks“ eelnõus (763 AE) mõistetakse hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid, nõutakse Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist, nagu rõhutasid ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris ja kutsutakse lisaks Hiina ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole. Avaldus kutsub riike ja Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Andre Hanimäe algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (777 SE) soovitakse sätestada nõue, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjon esitab kord aastas Riigikogule ülevaate talle seadusega pandud ülesannete täitmise kohta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud piiriülese asendusemaduse keelustamise seaduse eelnõu (762 SE) eesmärk on keelustada Eestis nii riigisisene kui ka piiriülene asendusemadus, määratleda õiguslik raamistik olukordades, kus Eesti kodanikud või elanikud osalevad asendusemaduse protsessis välismaal. Eelnõu ei kriminaliseeri last ega asendusema, vaid keskendub tellija ja vahendaja vastutusele.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (758 SE) soovitakse kehtetuks tunnistada Eesti Rahvusringhäälingu seadus ning likvideerida selle juriidilise isiku. Eelnõu Rakendussätetega määratakse ära, mis saab ERR-i portaalist, kanalitest ja arhiivist. Eelnõu paneb Riigikantseleile kohustuse erastada nii ERR-i portaal kui raadio- ja telekanalid. Erandiks on Klassikaraadio, mille tegevus antaks üle SA Eesti Kontserdile koos praegu ERR-i eelarves olevate vahenditega. Oluline osa Klassikaraadio poolt edastatavast sisust on juba täna tihedalt seotud Eesti Kontserdi toimimisega, nimetatud muudatus tõstab kanali kunstilist taset ning annab Eesti Kontserdile avaramad võimalused oma tegevust laiema publikuni viia. Ühtlasi oleks tagatud kõrgkultuuri avalikkusele pakkumine raadio vahendusel riikliku rahastuse toel. Teiseks erandiks on Vikerraadio kanal, mis antakse üle Riigikantseleile ning see hakkab kandma ohuteavituse edastamise kohustust. Tavaolukorras saab kanal jätkata meelelahutusliku sisu pakkumist, selleks antakse kanali eelarvelised vahendid likvideeritavast ERR-ist üle Riigikantseleile. ERR-i mahukas arhiiv antakse samuti koos eelarveliste vahenditega üle Filmiarhiivile. See tagab, et ERR-i ulatuslik audio- ning videomaterjal oleks jätkuvalt kättesaadav ja kasutatav avalikkuse poolt. Kõik ülejäänud kanalid tuleb erastada, ostuhuvi puudumisel sulgeda.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjoni erakorralisel videoistungil – kell 8.30: Eesti seisukohad 12. veebruaril toimuval mitteametlikul Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kristen Michal;
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Riigi teenuste toimimine andmeside katkemise korral“, kutsutud on justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, siseminister Igor Taro, Riigikontrolli esindajad (ruum L333).
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – kell 11: komisjoni tööst (ruum R407).
Välislähetused
10.–12. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar viibib ametlikul visiidil Suurbritannias, kus külastab Westminsteri paleed, kohtub parlamendi alamkoja spiikriga ning Eesti kogukonnaga Londonis. Delegatsiooni kuuluvad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Suurbritannia parlamendirühma esimees Yoko Alender ja liige Reili Rand.
10.–12. veebruar
Eesti-Ukraina parlamendirühma liige Peeter Ernits osaleb seoses generaatorite üleandmisega visiidil Žõtomõri Ukrainas.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
