Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 8. juuniks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitleb pöördukse efektist tulenevaid huvide konflikte Kliimaministeeriumi haldusalas (nr 1004), vastab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arupärimisele Eesti inimeste toimetuleku ja finantstervise halvenemise kohta (nr 960) vastab peaminister Kristen Michal.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (910 SE) riigi tulud vähenevad 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.
Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.
Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.
Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.
Teiseks lugemiseks lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.
Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.
Esimene lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE). Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see tuleb ka ratifitseerida.
Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi-siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole kunagi olnud energiaharta mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.
Euroopa Liit ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta artikkel 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada ELi liikmesriigi ja EList pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades, vaid neid vaidlusi tuleb lahendada ELi õiguse kohaselt. Vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teine pool on kolmas riik või kolmanda riigi investor. ELi-siseste vaidluste lahendamiseks puudub vahekohtutel kohtualluvus.
Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile, mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.
Kokkuleppe osapool ei ole Ungari, kes ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Sätestatakse selgelt, et MTAl on õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.
Täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.
Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.
Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid säilitamistähtaegu, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.
Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RABi õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.
Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RABi järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.
Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.
Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.
Eelnõuga pikendatakse järelevalve ja avalike aruannete tähtaegu kõigile kindlustusandjatele ning ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.
Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja soolist tasakaalu.
Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Euroopa Parlamendi tööst, kutsutud Euroopa Parlamendi liige Riho Terras; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE); kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.10: kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eestimaa Looduse Fondi ning MTÜ Saarte Kalandus esindajad; loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Loomaarstide Koja ning Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad (Riigikogu konverentsisaal);
majanduskomisjonis – kell 11.10: tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kavand, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülevaade enda ja kantselei tegevusest eelmisel kalendriaastal, kutsutud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (883 SE); krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE); krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE); väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE); põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Riigikontrolli esindaja; põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Presidendi Kantselei esindaja; Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ülevaade riigiraportist;
riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE); Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE); Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE); küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE);
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (901 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu (922 SE), kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller;
väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid; kollektiivne pöördumine „Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas“, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ vaheraporti esitlus, kutsutud uuringut läbiviiva Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õiguse instituudi esindaja;
õiguskomisjonis – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE); korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE); prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE), kutsutud Riigiprokuratuuri ning Justiits- ja Siseministeeriumi esindajad; notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE), kutsutud eelnõu algataja ja Notarite Koja esindajad;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.10: parlamentaarne järelevalve, sideandmed;
korruptsioonivastase erikomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.15: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoniga (Kaitsepolitseiamet);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Rail Balticu hetkeseis, rahastamine ja tulevikuperspektiivid, kutsutud Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu, AS RB Rail nõukogu esimees Matiss Paegle ja liige Sandor Liive, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmused
Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub lahkuva Soome suursaadiku Vesa Vasaraga.
Kell 14 – majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni liikmed kohtuvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).
Kell 14 – väliskomisjon kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoniga.
Kell 16.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar, Balti Assamblee president Timo Suslov ja Eesti-Läti parlamendirühma esimees Peeter Tali kohtuvad Läti peaministri Andris Kulbergsiga.
Välislähetused
4.–8. juuni
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ning liikmed Heljo Pikhof ja Kersti Sarapuu vaatlevad OSCE PA vaatlusmissiooni raames parlamendivalimisi Jerevanis Armeenias.
7.–9. juuni
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esineb julgeolekukonverentsil New Age Defence Berliinis Saksamaal.
8.–9. juuni
Eesti-Poola parlamendirühma esimees Ants Frosch, aseesimees Kristo Enn Vaga ning parlamendirühma liikmed Arvo Aller, Kalle Grünthal, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Henn Põlluaas viibivad parlamendirühma visiidil Varssavis Poolas.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
