Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Teine lugemine – 14 eelnõu:

Rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) võimaldab KOVidel suurendada netovõlakoormust. See on vajalik, et COVID-19 levikust tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil saaks KOVid aastatel 2020–2027 tulude kasvu pidurdumise tingimustes võtta vajadusel suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks ja investeeringute tegemiseks, rikkumata seejuures seaduses sätestatud netovõlakoormuse ülempiiri.

Tavaolukorras on iga KOVi netovõlakoormuse ülempiir kuuekordne põhitegevuse tulemi väärtus või 60 protsenti põhitegevuse tuludest. Praegu on netovõlakoormuse ülempiiriks kehtestatud erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80 protsenti põhitegevuse tuludest. Eelnõuga pikendatakse netovõlakoormuse ülempiiri erandit 2024. aasta lõpuni. Sealt edasi väheneb ülempiir aastatel 2025–2028 järk-järgult.

Samuti täiendatakse eelnõuga veetasu vähendamise rakendamiseks meresõiduohutuse seadust. Muudatus on tingitud vajadusest toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (257 SE) määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse eelnõus ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas.

Eelnõule lisatud muudatustega soovitakse vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut. Eelnõu kohaselt väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (263 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 75 kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (264 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 2021. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (265 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) 2021. aasta 31. detsembrini.

Eelnõu näeb samuti ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni viie kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (266 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 2021. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (267 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kümne kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (268 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vajaduse korral kuni 70 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus ja kuni 200 kaitseväelast NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (269 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 50 kaitseväelast 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (270 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2021. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 40 kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (271 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (273 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (274 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada kuni kuut kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Euroopa Liit käivitas 22. juunil 2015 Vahemere keskosas sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, tõkestamaks ja ennetamaks inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu (232 SE) koostamise peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat.

Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.

Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas. Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).

Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkuleppetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks“ eelnõuga (243 OE) tehakse valitsusele ettepanek korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis kindlustaks ühiskonna sidususe ning tagaks, olenemata noorte emakeelest, nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu hariduses ja tööturul. Seejuures soovitakse kindlustada muukeelsetele õpilastele nende emakeele- ja kultuuriõppe.

Üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks, mis on eelduseks üleminekule ühtsele eestikeelsele kooliharidusele 2030. aastaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimese sammuna tuleb 2024. aastaks ühtsele eestikeelsele õppele viia alusharidus. Erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näitavad, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus keel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. Sellele järgneks loogilise sammuna üleminek täielikult eestikeelsele üldharidusele.

Riigikogu liikmete arupärimisele arengute kohta metsanduse valdkonnas (nr 41) vastab keskkonnaminister Rain Epler.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 10.–11. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Jüri Ratas;

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.45: arvamuse andmine rahanduskomisjonile Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 SE) kohta, kutsutud Riigikantselei esindajad; seisukoha andmine: Eesti seisukohad ühtse Euroopa taeva algatuse muudatusettepaneku kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Lennuameti esindajad;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine rahanduskomisjonile Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 SE) kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad fluoritud kasvuhoonegaaside õigusnormide (2015–2020) läbivaatamise kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE); autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) (233 SE); Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „AITAB! Rahvaalgatus loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks“, kutsutud kollektiivse pöördumise, Maaeluministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – küberrünnakutest riigiasutustele, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad ühtse Euroopa taeva algatuse muudatusettepaneku kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Lennuameti esindajad; kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (235 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja (Riigikogu konverentsisaal);

põhiseaduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: rahanduskomisjonile arvamuse andmine Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta, kutsutud rahvastikuminister Riina Solman ja Riigikantselei esindajad; kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisest, kutsutud Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi esindajad.

rahanduskomisjonis – kell 11.15: kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE); kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE); 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – veteranipoliitikast, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (257 SE); Riigikohtule arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-7; rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030 oluliselt tähtsa riikliku küsimusena;

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Valgevenes, OSCE raportist inimõiguste rikkumistest Valgevenes seoses 9. augusti presidendivalimistega, kutsutud Eesti suursaadik Valgevenes Merike Kokajev ja alaline esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Sander Soone;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Päästeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Kindlustusseltside Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad; pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE);

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: järelevalvemeetmetest, kutsutud Kaitseväe esindaja; arvamuse andmine Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.15: Riigieelarve kontrolli erikomisjoni avaliku istungi kuulamine: Riigikontrolli ülevaatest „KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks“; GRECO V hindamisvooru soovituste rakendamisest, kutsutud Justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esindajad; 26. novembril toimunud veebiseminarist „Lobitöö läbipaistvuse tagamise praktikad Euroopas“;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli ülevaatest „KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks“, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem ning SA KredExi ja Riigikontrolli esindajad; arvamuse andmine Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild);

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: üleilmsest eestlusest rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas.

Sündmused

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütleb tervitussõnad V Omavalitsuspäeval (Riigikogu valge saal).

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas tervitab Võrumaa käsitöömeistrite näitus-müügil osalejaid (Riigikogu hoone vestibüül).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside