Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kolmas lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) eesmärk on sätestada õiguslik alus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema ülempiiri rakendamiseks Eestis.

Eelnõuga luuakse Eesti põllumajandustootjatele võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel. Samuti, et Eesti riik saaks kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (9 SE) võetakse üle ELi tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Direktiivi ja rakendusaktide kohaselt hakatakse üle Euroopa Liidu tubakatoodete tarbijapakendeid märgistama kordumatu tunnuskoodiga ning neile paigaldatakse võltsimiskindel turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele. Kui tootele maksumärki ei paigaldata, tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement.

Eelnõu kohaselt lubatakse e-sigarettides mentooli lõhna ja maitse lisamine. Samuti tühistatakse Eestis üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld ja lubatakse uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Suukaudsele tubakale, närimistubakale, nuusktubakale jt suitsuvabadele tubakatoodetele jäävad keelud kehtima. Lisaks täiendatakse tubakaseadust uue tubakatoodete kategooria – kuumutavate tubakatoodetega.

Valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) kohaselt arvestatakse kalendriaasta senise kolme kuu vältel edaspidi kalendriaasta esimesel kuuel kuul kohustuslikku vedelkütusevaru üle-eelmise kalendriaasta andmete alusel. Üldreeglina arvutatakse kohustusliku vedelkütusevaru eelmise kalendriaasta sisseveetud või tarbitud kütuse järgi. Lisaks täpsustatakse seaduses viiteid Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv.

Teise lugemise jätkamine – üks eelnõu:

Jätkub 27. veebruaril katkestatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE) teine lugemine.

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.

Samuti reguleeritakse eelnõuga kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt toimub kasutusvalduse pikendamine maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma riigivaraseaduse alusel.

Eelnõu kohaselt peab põllumajandusliku tootmisega tegeleva maa kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.

Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse pikendatud kasutusvalduse tasuks turupõhine kasutustasu. Kasutustasu alammääraks kehtestatakse kümme eurot. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Eelnõus nähakse ette kolmeaastane periood sujuvaks üleminekuks turupõhisele kasutustasule. Esimesel aastal pärast kasutusvalduse lepingu pikendamist on tasu 33% ja teisel aastal 66% turupõhisest kasutustasust. Alates kolmandast aastast on tasu turupõhine.

Eelnõuga sätestatakse, et kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse pikendamist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele. Samuti ei piirata väljaostmise võimalust esimesel kahel aastal pärast kasutusvalduse pikendamist.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lõpptarbija taastuvenergia tasu tõusu ära hoidmiseks“ eelnõu (150 OE). Eelnõuga soovitakse ära hoida lõpptarbija taastuvenergia tasu rohkem kui 20 protsenti, mis kaasneks juhul, kui Eesti Energial tekib õigus saada elektrituruseaduse § 59 alusel Tootsi tuulepargis taastuvenergia toetust. Samuti luua tingimused järgnevatel aastatel taastuvenergia tasude vähenemiseks lõpptarbija jaoks.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõuga (180 SE) kaotatakse põhjendamatud erinevused juriidiliste isikute liikide vahel koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmise regulatsioonis. Seega laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.

Seletuskirjas märgitakse, et kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu.

Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega.

Lisaks sisaldab eelnõu ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega. 

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (178 SE) kehtestatakse piirivöönd ja muudetakse piiririba sätteid, et need vastaksid tegelikele vajadustele.

Idapiiri projekteerimisel ja katselõikude rajamisel on ilmnenud, et kehtiva seaduse kohasele kuni 10-meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide rajamine väga keeruline. Kuna kõik piirilõigud on erineva maastikuga, vajab nende valmisehitamine erinevaid lahendusi ja iga piirilõik tuleb projekteerida eri moodi. Seetõttu kaotatakse seadusest 10-meetri määratlus ja edaspidi määrab piiriba laiuse kindlaks Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Eelnõuga sätestatakse piirivööndi regulatsioon, et tagada tõhus piiriturvalisus ja piirirežiim. Piirivööndi moodustab kuni viie kilomeetri laiune piiriribaga paralleelne maa-ala piiriribast sisemaa poole. Ka piirvööndi laius määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi.

Muudetakse sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister anda ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine ja hallata piiriületuse ootejärjekorra andmekogu üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Eelnõuga luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada politsei- ja piirivalveametit nimetatud halduslepingute sõlmimine; kehtestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetavad tasud ühe euro täpsusega; eraldatakse piirijärjekorra korraldamise regulatsioon seaduses piirirežiimi regulatsioonist, sest see on liikluskorralduslik meede, ning muudetakse kõnealune regulatsioon selgemaks ja arusaadavamaks.

Muudatus aitab tõhustada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist, mis parandab piiripunkti suunduvate teede liiklusturvalisust. 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõuga (145 SE) tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.

Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.

Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjate, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps eriolukorra ajal koduõppe korraldamise kohta (nr 29) ja hariduskorraldusest eriolukorra ajal (nr 31).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 13.15: Eesti seisukohtadest 6. mail toimuval Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; pärast ühisistungi lõppu Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil: Eesti seisukohtadest 5. mail toimuval Euroopa Liidu telekommunikatsiooni nõukogu istungil, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE);

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.15: välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (179 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE);

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: võõrtööjõu kasutamise võimalustest hooajatöödel põllumajandussektoris, kutsutud maaeluminister Arvo Aller, Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Siseministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu ja Aran PM OÜ esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; arenguseire 2020. aasta tegevuskava muudatustest, kutsutud Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov; arvamuse andmine sotsiaalkomisjonile meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE) kohta;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: eriolukorras avalike kogunemiste keelust, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise; arvamuse andmisne sotsiaalkomisjonile hädaolukorra seaduse § 14 täienduste kohta, kutsutud Riigikantselei ning Eesti Valdade ja Linnade Liidu esindajad; Riigikogu otsuse „Riigireformi elluviimisest“ eelnõu (181 OE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab;

rahanduskomisjoni videoistungil – Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõu;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kaitsetööstuse arendamisest soomusvõime lahenduste leidmiseks, kutsutud Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Kusti Salm; Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE); meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks ning eriolukorrast väljumise strateegia vaimse ja füüsilise tervise peatükist ning toimetuleku ja tavaellu naasmise peatükist, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Iisraelis, kutsutud Eesti suursaadik Iisraelis Sulev Kannike; Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (160 OE), Välisministeeriumi tegevuskavast kriisist väljumiseks, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

õiguskomisjoni videoistungil – kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (52 OE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: lobitöö reguleerimisest, kutsutud Meta Advisory, Miltton New Nordicsi ja Powerhouse esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: majanduse ja riigirahanduse olukorrast ning kriisimeetmete rakendamisest, kutsutud rahandusminister Martin Helme, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: ülikoolide ettepanekutest eesti keele õpetaja muukeelses koolis õpetajakoolituse korralduse kohta;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti nüüdisaegsest sündimusarengust, kutsutud Tallinna Ülikooli professor Allan Puur.

Sündmus

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas võtab vastu petitsiooni laenu ja intressimaksete ajutise peatamise kohta.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee 
päringud press@riigikogu.ee 

Tagasiside