Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Kolmas lugemine – 14 eelnõu:

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (427 SE) laiendatakse pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Garanteeritud intressimääraga pensionilepingute kõrval saavad elukindlustusseltsid hakata pakkuma ka investeerimisriskiga pensionilepinguid, mille alusel makstava pensioni suurus sõltub tehtud investeeringutest.

Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.

Inimestel, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha (alla 50-kordse rahvapensioni määra, mis on praegu 8 797 eurot), saavad edaspidi valida fondipensioni ja tähtajaliselt sõlmitava pensionilepingu vahel. Nii saavad inimesed, kes on II sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida tähtajalise pensionilepingu, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.

Erinevalt tavapärasest praktikast on pensionilepinguid võimalik ka vahetada. Eelnõuga täpsustatakse pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise reegleid ja lepingute vahetamise tingimusi.

III sambaga seonduvalt muudetakse tööandja pensioniskeemide pakkumist puudutavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute regulatsiooni. Elukindlustusseltsidele antakse sellega võimalus seni sõlmitud lepingute kõrval pakkuda lepinguid, millest ei hakata väljamakseid tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud lepingus kokkulepitud pensioniikka. Sellega luuakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute pakkumise tingimused, mis võiksid suurendada tööandjate motivatsiooni koguda oma töötajatele pensioni.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, milles käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.

Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõuga (454 SE) kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Eelnõu soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.

Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu (457 SE) maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub vastavalt kas suhkrusisaldusest või magusaine lisamisest.

Magustatud joogi termini alla kuuluvad ka piima baasil valmistatud joogid ehk piimajoogid, mis sisaldavad suhkrut või magusainet. Sellisteks jookideks on näiteks magusad joogijogurtid, keefirid, samuti magusad taimepiimad, näiteks sojapiim. Magusate piimajookide ning 100 protsendiliste puu- ja köögiviljamahlade kohta taotletakse Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba, misjärel on need käesoleva seaduse reguleerimisalast välja arvatud. Magusaid piimajooke ja mahlu alates loa saamisest magustatud joogi maksuga ei maksustata.

Selleks, et tootjatel oleks soovi korral aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, näeb eelnõu ette kõrgema suhkrusisaldusega jookide maksustamisele kaheaastase üleminekuaja. Seaduse rakendamisega seonduvalt tasub tähele panna ka seda, et 2018. aasta 1. jaanuari seisuga ei maksustata automaatselt kõiki Eesti vaheladudes olevaid magustatud jooke. Eesti vaheladudesse toimetatud magustatud jook maksustatakse selle esmakordsel kättesaadavaks tegemisel laost väljastamisel ja maksukohustus tekib üksnes magustatud joogi puhul, mis väljastatakse Eestis kättesaadavaks tegemiseks. Maksustada ei tule Eestist välja saadetavat magustatud jooki. Kõik enne 2018. aasta 1. jaanuari müügikohta toimetatud joogid on maksuvabad. Müügikohtade ladustamisvõimalused ei ole nii suured kui vaheladude omad, seega halduskoormuse vähendamise eesmärgil neid jooke ei maksustata.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (458 SE) muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid, sätestab madalama tulumaksumäära 14 protsenti äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele, kehtestab krediidiasutustele nn avansilise tulumaksu ning muudab sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.

Eelnõu kohaselt saab edaspidi nii töö- kui isiklikeks sõitudeks ettevõtte sõiduauto kasutamise võimaldamisel erisoodustust deklareerida vaid kilovatipõhiselt, sõltumata erasõitudena läbitud distantsist. Sõiduauto erisoodustuse hinna määramise aluseks on eelnõu kohaselt 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku kohta ning 1,47 eurot, kui sõiduauto on üle viie aasta vana.

Eelnõus tehti muudatusi, mis puudutavad abikaasade ühise deklaratsiooni esitamist, eelnõust jäeti välja panditulumaksu kehtestamise ja täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda, laiendati maksusoodustusi tööandja transpordi korraldamisel ning tehti mitu tehnilist muudatust.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, mida abikaasa ei ole ise maha arvanud. Täiendavalt mahaarvatav summa ei tohi olla suurem kui 50 400 eurot. Muudatus puudutab juba käesoleva aasta tulude deklareerimist tuleva aasta alguses.

Eelnõus täpsustatakse varjatud kasumieraldiste maksustamise korda. Lisatav maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et Maksu-ja Tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega. Kui emaettevõtjale või nn sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus.

Eelnõu muudatuse kohaselt ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus selle vastuvõtmisel tänavu 1. augustil, kuid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse osad sätted jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (456 SE) nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta. Täpsustatakse nõudeid informatsioonile. Muuhulgas lisatakse tekkepõhised prognoosid.

Samuti vähendatakse bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid. Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.

Menetluse käigus Riigikogus viidi eelnõusse palju muudatusi lähtuvalt rahanduskomisjonile laekunud kirjadest. Olulisim neist puudutab võimalike vastuolude likvideerimist põhiseadusega. Muudatustega säilitatakse riigieelarves ministeeriumide vaheline liigendus, st. jäetakse välja ja muudetakse sätted, mille kohaselt Riigikogu oleks riigieelarvega eraldanud vahendid valitsusele ning valitsus oleks vahendid liigendanud määrusega ministeeriumide vahel. Säilib administratiivse liigenduse printsiip ja taastatakse kohustus, et valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist. Arvestati kohtute haldamise nõukoja vajadusega osaleda esimese ja teise astme kohtute eelarve kujundamise protsessis.

Sätestatakse, et ministeeriumide valitsemisalade vahelist jaotust on üldreeglina võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega. Riigikogu toetas samuti ettepanekuid kavandatavate välistoetuste sisaldumiseks aastate kaupa eelarvestrateegias ja Vabariigi Valitsusele riigieelarve vahendite kasutamise ülevaate andmist vähemalt kaks korda aastas. Samuti täpsustati seaduse jõustumise sätteid.

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (452 SE), millega tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks. Samuti tehakse kehtivas seaduses redaktsioonilisi ning rakendamise praktikast tulenevaid parandusi.

Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule neli muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu ja pannakse ette harrastuskalapüügi püügipiirang, mille kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks harrastuskalapüügil lubatud kala koguse ületamist. Antud muudatusettepanek on seotud Kalaliidu pöördumisega, kes juhtis tähelepanu ebaseaduslikul harrastuspüügil püütud kala müügile. Teise muudatusettepaneku kohaselt karistatakse harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kolmanda muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu uue punktiga, mis võimaldab veekogudel, kus riik teeb kulutusi angerja asustamiseks (Võrtsjärv, Saadjärv, Kaiavere-, Kuremaa- ja Vagula järv) püügiõiguse tasu määrata senise 30% asemel 30 kuni 50% 7-12. a tagasi kalade asustamiseks tehtud keskmistest kuludest. Neljanda muudatusettepanekuga täiendatakse seaduse jõustumist käsitlevaid norme.

Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE), millega võetakse üle ELi vastav direktiiv keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamise ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamiseks. Eelnõu täpsustab keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.

Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Seletuskirjas märgitakse, et näiteks võib esineda olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks tunnistamist. Vastav keskkonnaalane teave on aga vahepeal märgatavalt muutunud. Selletõttu peab edaspidi otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud KMH on asjakohane või mitte.

Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.

Eelnõuga muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega. Praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba käesoleval ajal mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuid see ei pruugi alati olla nii, mistõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.

Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE).

Kuna EL on võtnud kohustuse vähendada ülemaailmse kokkuleppe raames 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 protsendi võrra ja ühepoolselt 20 protsendi võrra, siis peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama kõik sektorid. Eelnõuga võetakse üle kaks EL vastavat direktiivi.

Märkimisväärne osa ühenduse kasvuhoonegaaside üldkogusest pärineb transpordis kasutatavast kütusest. Eelnõu muudatuse eesmärk on vähendada transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et parandada üleüldist välisõhu kvaliteeti. Eelnõuga sätestatakse kütusekvaliteedi direktiivist tulenev kohustus kütuse tarnijatele, kes peavad maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 2020. aastaks vähemalt 6 protsenti. Samuti peab nõutud vähenemine jätkuma iga kuu jooksul peale 2020. aastat.

Lisaks hakatakse koguma ja edastama Euroopa Komisjonile teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta, sealhulgas teavet nende koguste, päritolu ja ostukoha, kasvuhoonegaaside heite mahukuse jms kohta.

Seadus on põhiosas kavandatud jõustuma üldkorras. Vedelkütuse seadusega seotud muudatused on plaanitud jõustuma 1. mail 2018.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõu (444 SE), millega täiendatakse looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Tulenevalt Nagoya protokollist on määruse eesmärk tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.

Eestis otsekohalduv vastav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus paneb liikmesriikidele kohustuse luua järelevalvesüsteem riigis kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajate, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollimiseks. Määrusest tulenevate nõuete rikkumisel kehtestatakse karistused. Eelnõus nimetatakse määruse täitmise eest vastutavate pädevate asutusteks keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.  Nagoya protokollis käsitletakse geneetilise materjalina taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjali. Nende kasutamise all peetakse silmas geneetilise ja/või biokeemilise koostise alast teadus-ja arendustegevust.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab keskkonnaministeerium korraldama vähemalt iga kuue aasta järel kiirgus- ja tuumaohutusalaseid vastastikhindamisi. Eesti puhul kohaldub direktiiv Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades. Esimene vastastikhindamine korraldatakse 2017. aastal. Praktikas tähendab see seda, et Eesti ekspertidest koosnev töörühm viib läbi enesehinnangu, mis seejärel saadetakse hindamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka lisaks iga kümne aasta järel viia läbi rahvusvaheline audit. Seadusemuudatusega nähakse ette, et audit tuleb läbi viia viivitamata ka juhul, kui Paldiski objektil on tekkinud avariikiirituse olukord. Eestis ei ole avariikiirituse olukordi tekkinud ning Paldiski tuumaobjektilt on tuumakütus juba aastaid tagasi eemaldatud.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (464 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle mitu Euroopa Liidu õigusakti. Seadusesse lisatakse karistussätted meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heite seire ja aruandlusnõuete mittetäitmise osas. Nimelt peavad kõikide suurte laevade omanikud alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma.

Täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaasid on tööstuslikud kemikaalid, mida kasutatakse näiteks külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ja tuletõrjeseadmetes. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris.

Lisatakse ka säte, et alates 1. jaanuarist 2017 on F-gaasi sisaldavate seadmete käitlemislubade omajate avalik nimekiri üle viidud majandustegevuse registrisse (MTR), varasemalt oli see nimekiri leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist.

Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda. Muudatuse tingis asjaolu, et toetuse andjal ei ole olnud seni võimalik toetuse tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele suunata.

Ühtlasi võetakse eelnõuga osaliselt üle direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete õhuheitmete reguleerimise kohta, millega seoses täpsustatakse õhusaasteloaga seotud andmete säilitamise ja esitamise nõudeid, nimelt tuleb edaspidi andmeid säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (443 SE), mis sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister. Eelnõuga hoitakse kokku aega seireandmete koondamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning tagatakse informeeritumad otsused ja usaldusväärsemad hinnangud keskkonnaseisundi kohta tänu.

Keskkonnaseire on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikmere seire, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE).

Politsei- ja piirivalveseadust täiendatakse õigusliku alusega riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP loomiseks. KILP on andmekogu, mille peamine eesmärk on luua riigi julgeoleku tagamiseks politseile võimekus jälgida reaalajas riigipiiril toimuvat. KILP vahendab eri ametiasutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest saadud andmeid ja teavet. Infot vahetatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu PPA siseselt ning teiste ametiasutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiril. Eelnõuga luuakse ka rahvusvahelises organisatsioonis või tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku teenistusastme ajutise ülendamise võimalus. Kehtiv kord seda ette ei näe.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. Tagamaks nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus kehtestatakse regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda sellel alalise organina. Tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Kaotatakse ka rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta oma tegevusvaldkonna toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks. Suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.

Teine lugemine ja lõpphääletus – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (449 SE).

Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.

Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 13.30-ni.

Juhul, kui Riigikogu 19. juunil algusega kell 10 toimuva erakorralise istungjärgu jooksul ei lõpetata päevakorda kinnitatud päevakorrapunktide menetlemist, kutsub Riigikogu esimees kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, mis algab 19. juunil kell 15.

Istungjärgu päevakorras on 19. juunil kell 10 alanud erakorralise istungjärgu päevakorda kinnitatud, kuid sellel arutamata jäänud päevakorraküsimused. Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 26. juunil toimuval EL-i transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika (TTE) nõukogu istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson; Eesti ELi Nõukogu eesistumise prioriteetsed teemalehed (ELi tulevik, ränne, digi ja julgeolek), kutsutud peaminister Jüri Ratas;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 14: Eesti seisukohad 22. – 23. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Jüri Ratas;

põhiseaduskomisjonis – kell 8.30: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (482 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (483 OE); Riigikohtule arvamuse andmine halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 2 teise lause põhiseaduspärasuse kohta; kollektiivse pöördumise „Lisame riigipüha. Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ arutelu jätkamine;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 9: riigi osalusega äriühingute nõukogude komplekteerimisest, nimetamiskomiteest ja huvide konflikti vältimisest, kutsutud nimetamiskomitee esimees Erkki Raasuke; kell 13.30: ülevaade korruptsiooni ennetamisest riigile kuuluvates äriühingutes, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruum L332).

Välislähetused

18. – 20. juuni
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Raivo Aeg osaleb 8. parlamendiliikmete julgeolekufoorumil Riias.

19. – 20. juuni
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb küberteemalisel konverentsil Brüsselis, Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside