Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE). Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 protsenti SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase kolm protsenti SKP-st.

Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 miljoni euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui ka gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest umbes 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindade tõusu mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.

Riigieelarves nähakse ette, et õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9 protsenti, päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 eurole ehk 36 protsenti ja politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 eurole ehk 17 protsenti.

Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15 protsendi võrra.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, mis on 0,6 protsendi võrra kõrgem kui 2022. aastal.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (705 SE) lükatakse aastatel 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi. Aktsiisimäärade kriisieelne tase saavutatakse nii 2027. aastal.

Seadusemuudatusega langetati 2020. aasta 1. maist kaheks aastaks elektri ja teatud kütuste aktsiisimääri, et leevendada koroonaviiruse levikust tingitud kriisi mõju kütusetarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. aasta lõpus vastu võetud seadusega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Eelnõu tulemusel saavad põllumajandussektor ja põlevkivikaevandused kuni 2024. aasta 30. aprillini kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivikaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 500 eurolt 654 eurole kuus. Muudatusest võidab umbes 368 000 inimest ehk 56 protsenti tööealistest inimestest. Enim ehk ligi 370 eurot aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest need, kes teenivad 654–1200 eurot kuus.

Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab uue aasta 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruva maksuvaba tulu süsteem ei kohaldu. Keskmine vanaduspension on 2023. aastal prognoosi järgi 704 eurot.

Muudatuse kulu riigieelarves on 2023. aastal 82, 2024. aastal 80, 2025. aastal 77 ja 2026. aastal 74 miljonit eurot.

Eelnõuga pikendatakse juriidiliste isikute võimalust teha tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Tulumaksuvabalt saab järgmise aasta lõpuni annetusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja Tallinna Vanalinna Rotary Klubile.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (707 SE) kiirendatakse maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.

Kompenseeritavad summad arvutatakse vastavalt tegelikele sissemaksetele, kuid nende lõplik suurus selgub 2023. aasta jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra pensionikogujatele kompenseeritavaid summasid. Kompenseeritavad summad eraldatakse jaanuaris 2023 ja selle arvelt lastakse pensionikogujatele välja täiendavad pensionifondi osakud.

Prognoosi kohaselt kulub 2023. aastal kompenseerimisele umbes 276 miljonit eurot, millest 248 miljonit eurot moodustab põhiosa ja 28 miljonit eurot intress.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.45: Eesti seisukohad 20.–21. oktoobril toimuval Euroopa Liidu mitteametlikul transpordiministrite kohtumisel, kutsutud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – kell 14.30: Eesti seisukohad 20.–21. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: metsanduse arengukava hetkeseisu ja SMI auditi vahearuandest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Tartu Ülikooli esindajad; Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu esitamine; Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu esitamine;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE); Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine; 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), sidususe kava, kutsutud kultuuriminister Piret Hartman;

maaelukomisjonis – kell 11.10: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (666 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks – COM(2022) 296, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja; arvamuse andmine majanduskomisjonile Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks“ eelnõu (682 OE) kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: tuumaenergia töörühma vahearuandest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu taastuvenergia, energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiivide muudatusettepaneku kohta (REPowerEU) – COM(2022) 222, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud siseminister Lauri Läänemets; 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE);

riigikaitsekomisjonis – Eesti seisukohad kaitsetööstuse ühishangete kohta – COM(2022) 349 (1-2/22-464/3), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja Eesti Perearstide Seltsi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: riigi eelarvestrateegia aastateks 2023–2026 ja 2023. aasta riigieelarve sotsiaalvaldkonnas, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Peep Peterson; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE);

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Eesti esindaja Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohale nimetamise menetlusest, kutsutud peaminister Kaja Kallas (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: 2023. aasta riigieelarve eelnõu (708 SE), kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: sidususe kava, kutsutud kultuuriminister Piret Hartman.

Sündmused

Riigikogu liikmed Indrek Saar ja Marko Torm osalevad XLVI Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb konverentsil „20 aastat Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu Ühishuvide protokolli sõlmimisest“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb rahvusvahelise vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päeva seminaril (Tallinna Puuetega Inimeste Koda).

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas kohtub Balti Kaitsekolledži kõrgema juhtimiskursuse õppuritega.

Kell 15.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kohtub Läti suursaadiku Kristīne Našeniecega.

Välislähetused

16.–17. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhjala ja Balti riikide (NB8) väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Palangas Leedus.

17.–18. oktoober
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Marko Šorin osaleb NATO PA Rose-Rothi seminaril Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]