Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 16. juuniks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele avalikkusele eksitava info edastamise kohta (nr 765) vastab siseminister Igor Taro ning Uikala prügila probleemide kohta (nr 776) vastab taristuminister Kuldar Leis.
Teine lugemine – kaks eelnõu
Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (600 SE) soovitakse kahe aasta võrra edasi lükata kestlikkusaruannete esitamise kohustus neile ettevõtjatele, kes peaksid seda esmakordselt tegema 2026. või 2027. aastal. Samasisulise ettepaneku on algatajate sõnul teinud ka Euroopa Komisjon.
Seletuskirja kohaselt on Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid kestlikkusaruannete esitamise kohustust kritiseerinud ning teinud ettepaneku kohustuse täitmine edasi lükata. Algatajate sõnul puudutaks mahukas ja kulukas aruande esitamise kohustus umbes 350 ettevõtet.
Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Neile jääb ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal.
Eelnõuga nähti algselt ette, et tarbijakaitseseaduses tehtavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026, kuid arutelude käigus jõuti arusaamisele, et eelnõuga tehtavad muudatused võiksid jõustuda juba varem, 1. septembril 2025. Muudatuste jõustumine 1. septembril tagab, et enne jõustumist jõuavad kauplejad ning järelevalveasutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) teha tarbijate teavitust enne kui kauplejad muudatusi saavad rakendada.
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt. Sellega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Kõigile omavalitsusüksustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja, milleks on olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Muudetakse korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust. Eelnõuga ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete kogumisega. Kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele seatud tingimustega toetab omavalitsusüksus riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist.
Eelnõuga täpsustatakse jäätmeveo teenustasu kujunemise põhimõtteid ja muudetakse need selgemaks, et tagada läbipaistev ja stabiilne valdkonna rahastus. Selleks sätestatakse võimalus, et omavalitsus kogub ise jäätmeveo teenustasu, mis sisaldab seaduses selgelt piiritletud ulatuses ja mahus jäätmehoolduskulude katteks makstavat osa. Võrreldes kehtiva üldise ja ka õiguskantsleri hinnangul liialt üldise sõnastusega muutub jäätmeveo teenustasu kogumine ja kasutamine läbipaistvaks ning saab olema rangelt seotud vaid jäätmehoolduse arendamise ja korraldamisega.
Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne liigiti kogumine on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM.
Uue korra järgi peavad kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM süsteemiga. See tagab, et võimaliku ohu korral jõuab oluline teave inimesteni kiiresti.
Õiguse EE-ALARM-i kasutamiseks saavad kindlad asutused ja isikud. Häirekeskusele antakse ülesanne vahendada ohuteade EE-ALARM kaudu kõigile edastajatele. Lisaks määratakse täpsemalt, kellel on õigus otsustada sireenide käivitamise üle.
Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend või vähemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026.
Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.
Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid võimalusel kohandada varjumiskohtadeks.
Päästeamet saab ülesande korraldada varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste teavitamist ja teadlikkuse tõstmist.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tagama, et nende töötajad, aga ka elutähtsate teenuste osutajad, läbiksid vastava elanikkonnakaitse koolituse. See aitab tagada, et kriisi ajal suudavad kõik avaliku sektori töötajad kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) huvigruppide kuulamine, kutsutud Kliimaministeeriumi, Eesti Ornitoloogiaühingu, MTÜ Vaibla Linnujaama, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Foreko OÜ, Eesti Erametsaliidu, Jõelähtme vallavalitsuse ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esindajad (August Rei nõupidamisruum);
kultuurikomisjonis – kell 11.10: loovisikute ja loomeliitude reform; ajakirjanduse võimalik roll loovisikute ja loomeliitude reformis, kutsutud Kultuuriministeeriumi ja Eesti Ajakirjanike Liidu esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.40: ELi ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja (ruum L332);
majanduskomisjonis – kell 11.10: konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; kollektiivne pöördumine „Riikliku eriplaneeringu kehtestamine: 290-meetrised elektrituulikute pargid Viimsi, Kakumäe, Tabasalu ja Paljassaare piirkonda ning Aegnale, Pranglile ja Naissaarele“, kutsutud pöördumise algatajate, MTÜ Looduse ja Inimeste Eest ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; ühistranspordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: e-hääletamine ja Riigi Valimisteenistus (Komandandi maja Tallinnas, Toompea 1);
rahanduskomisjonis – kell 11.15: makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE); võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE); ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE); riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE); mootorsõidukimaksuseaduse eelnõu algatamine; riigieelarve 2024. aasta jäägid;
riigikaitsekomisjonis – kell 11.15: hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (635 SE), kutsutud eelnõu algataja esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kaitseinvesteeringute soodustamise kohta Euroopa Liidu programmides ReArm Euroopa plaani rakendamiseks eelnõu kohta (COM(2025) 188), kutsutud Rahandusministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta (COM(2025) 140), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Riigikontrolli kontrolliaruanne „Hooldereform“, kutsutud Riigikontrolli ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;
õiguskomisjonis – kell 11.15: karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE);
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni väljasõiduistung – kell 13.15: kohtumine Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitševiga (PPA peahoone Tallinnas, Pärnu mnt 139);
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: m-valimiste läbipaistvus ja kontrollitavus, m-valijarakenduse testimise tulemuste kokkuvõte, sh ülevaade tagasisideküsitlusele antud vastustest, kutsutud Riigi Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, Riigi Infosüsteemide Ameti valimiste infosüsteemide osakonna juht Alo Einla, Õiguskantsleri Kantselei direktor ning Vabariigi Valimiskomisjoni liige Olari Koppel, MTÜ Ausad Valimised juhatuse liige Märt Põder; päevakorrapunkt on avalik, toimub veebiülekanne; kinnised päevakorrapunktid: erikomisjoni tegevuse aastaaruanne; huvide deklaratsioonide kontrollimine 2025. aastal (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ümbertõstmisest kaitsekuludesse, kutsutud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juht Triin Tomingas; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmused
Kell 10 – Riigikogu liige ja maakasutuse teekaardi peatoimetaja Mait Klaassen esineb Rohetiigri maakasutuse teekaardi esitlusel. Maakasutuse teekaart on teadlaste, metsaomanike, põllumeeste, ettevõtjate ja ekspertide koostöös valminud dokument, mis käsitleb nii metsandust, põllumajandust, veekasutust kui ka kaevanduste ja tehismaastike arenguvõimalusi (Riigikogu konverentsisaal).
Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub külalistega Waiblingeni täiskasvanuhariduskeskusest.
Kell 14.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Iirimaa suursaadiku James Sherryga.
Kell 16 – kohtub Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kohtub Iirimaa suursaadiku James Sherryga.
Välislähetused
15.–18. juuni
Riigikogu elanikkonnakaitse toetusrühma liige Mihkel Lees viibib kohtumistel Lvivis Ukrainas sealse elanikkonnakaitse kogemuste hankimiseks ja Eesti-Ukraina koostöö edendamiseks.
16.–18. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere parlamentaarse konverentsi (BSPC) alalise komitee kohtumisel Mariehamnis Ahvenamaal.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
