Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – viis eelnõu

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri, mis alates 2026. aastast on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu oli ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.

Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette, et ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäär suureneb 2025. aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole. Alates 2025. aasta 1. aprillist tõuseb haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt viiele eurole ning ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu suureneb viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.

Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.

Esimest korda kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.

Alates 2026. aastast lõpetatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.

Ühtlasi lubatakse eelnõuga Tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates 2025. aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE) eesmärk on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.

Kehtiva seaduse kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kehtestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Eelnõuga kehtestatakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seaduses nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist.

Samuti luuakse eelnõuga uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.

Lisaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit oma kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks, teadustööks või selleks, et kindlaks teha, kas kultiveerimismaterjalist metsamaterjali tootmine oleks majanduslikult tasuv.

Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitleb tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele. Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud. Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise ja tagasimaksmise kord.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (466 SE) luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.

Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavatest sätetest on tarbijatele ja majandusele positiivne mõju. Euroopa Komisjoni kehtestatud grupierandid kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes juhul, kui nende kokkulepetel on mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

Pakutava lahenduse puhul on tegu n-ö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale sobivad ja vajalikud.

Samuti on jäetud võimalus kehtestada valitsuse määrusega ka riigisiseseid grupierandeid. See lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid.

Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib hetkel üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab kehtima kuus grupierandit, millest seni on üle võtmata grupierandid, mis puudutavad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (505 SE) nimetatakse Justiitsministeerium ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks, millele antakse üle ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.

Muudatuse järgi liiguvad Justiits- ja Digiministeeriumi digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Lisaks liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alt Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse viiakse eelnõu kohaselt ligipääsetavuse, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise ning maa- ja ruumivaldkonna teemad, mis praegu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liigub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alt ka loodav Maa- ja Ruumiamet.

Siseministeerium saab eelnõu kohaselt enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise. Siseministeerium on juba praegu elanikkonnakaitse arendamise eestvedaja ning Päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid, kuid seni pole elanikkonnakaitse juhtasutus õiguslikult sätestatud. Muudatuse kohaselt ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumide elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid koordineerima üldist elanikkonnakaitse poliitikat.

Lisaks muudetakse eelnõuga riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue. Seletuskirja kohaselt on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi mitte üksnes õigusalal, vaid ka halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnas. Seletuskirjas märgitakse ka, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda Riigikantselei õigusekspertidele.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Kliimaministeeriumi 2024. aasta teise poolaasta õigusloome plaan, 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) ja riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, kutsutud taristuminister Vladimir Svet;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE), kutsutud Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028 ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve ja õigusloomeplaanid, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman;

majanduskomisjonis – kell 11.10: Rahandusministeeriumi õigusloome plaanid majanduskomisjoni valdkonnas, tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE), raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE), kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Harju Maakohtu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad; pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja algataja esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE); 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE), kutsutud kultuuriminister Heidy Purga;

riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuste eelnõud Kaitseväe kasutamise kohta välismissioonidel (477 OE, 478 OE, 479 OE, 480 OE, 481 OE, 482 OE, 483 OE, 484 OE, 485 OE ja 486 OE), kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur; Riigikantselei ülevaade laia riigikaitse investeeringute programmist, kutsutud Riigikantselei, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Terviseameti esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE), riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu (502 SE), riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve tutvustus terviseministri vastutusvaldkonnas, kutsutud terviseminister Riina Sikkut;

väliskomisjonis – kell 11.15: arengud Gruusias ja Armeenias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias ja Armeenias Marge Mardisalu-Kahar ning Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 17.–18. oktoobril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu 2024. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja välislähetuste sügisprognoos; kell 14.30: Eesti seisukohad 17.–18. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kristen Michal;

õiguskomisjonis – kell 11.15: kollektiivne pöördumine „Piiripunkti Narva-Ivangorod ööpäevaringse töörežiimi taastamine jalakäijatele“, kutsutud kollektiivse pöördumise algatajate ja Siseministeeriumi esindajad;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu ja huvide deklaratsioonid, spordimanipulatsioonide karistusõiguslik käsitlus, kriminaalmenetluse muudatuste vajadus, lobikohtumiste registreerimine, kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Riigi äriühingute juhtimisinfo kättesaadavus ja huvide konflikti vältimine (transpordivaldkonna näitel)“, kutsutud taristuminister Vladimir Svet, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Kliimaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, AS Nordic Aviation Group, OÜ Rail Baltic Estonia ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Välislähetused

11.–16. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma president Maris Lauri, asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt (kõik 12.–16. oktoober) ja Peeter Tali (13.–16. oktoober) ning Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (11.–14. oktoober) osalevad IPU 149. assambleel ja 12+ grupi 50. aastapäeva tähistamisel Genfis Šveitsis.

14.–16. oktoober
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb ja kõneleb foorumil „Future Resilience Forum 2024“ Londonis Suurbritannias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside