Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 13. juuniks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Teine lugemine – neli eelnõu
54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) tõstab lapsetoetuse esimese ja teise lapse eest 60-lt 100 eurole ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300-lt 700-le ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400-lt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mis sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kui praegu kaob lasterikka pere toetus esimese lapse täisealiseks saamisel, siis edaspidi makstakse seda täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui lasterikkas peres on veel kaks alaealist last, makstakse toetust kahe kolmandiku, ning kui üks laps, siis ühe kolmandiku ulatuses.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.
Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.
Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Lisaks muudab eelnõu töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks. Muudatuse kohaselt peab Töötukassa esitama maksemäärade ettepaneku 21. augusti asemel 1. septembriks, et sellega saaks arvestada riigieelarve koostamise protsessis, ning valitsus kehtestama maksemäärad 1. oktoobri asemel 15. oktoobriks.
Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) nägi algselt ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 1000 liitri kohta 359 euroni. Aktsiisilangetus pakuti välja üheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini.
Rahanduskomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel tervet eelnõu teksti hõlmava muudatuse, mille kohaselt langetatakse alates 1. augustist ELi miinimumtasemele pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad. Samale tasemele alanevad ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis langeb diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Lisaks jäetakse muudatuse kohaselt ära nende kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud.
Esimene lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes seadusest välja detailsed omavalitsuste sisemist korraldust ette kirjutavad normid. Demokraatia tõhustamiseks muutub eelnõuga paindlikumaks elanike kaasamine: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist. Elanikud võivad edaspidi esitada algatuse vabas vormis ning see võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Samuti tekib vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu.
Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (561 SE) soovitakse luua õiguslik alus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada neile uute elamislubade ja viisade andmine. Algatajate sõnul aitavad muudatused suurendada Eesti siseturvalisust.
Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides. Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Kell 11 – komisjonide istungid
kultuurikomisjonis – kell 11.10: etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE); Rahvusraamatukogu nõukogu ja Rahvusraamatukogu 2021. aasta tegevus, kutsutud Rahvusraamatukogu esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.10: kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Riigikogu Kantselei ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad; ülevaade Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ Eesti seisukohtades tehtavatest muudatustest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste määruse ja teatise kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Arenguseire Keskuse uuring „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud rahvastikule, riigi tuludele ja kuludele ning majandusele seoses Vene-Valgevene päritolu toorme asendamisega“, kutsutud keskuse juhataja Tea Danilov; komisjoni kevadistungjärgu töö kokkuvõte;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE); riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (630 SE); korruptsioonivastase seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;
riigikaitsekomisjonis – küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (531 SE), Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu (590 SE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tegevuste kohta seoses muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas” eelnõu (589 OE);
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE); Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE); psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE);
väliskomisjonis – kell 11.15: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;
õiguskomisjonis – kell 11.15: töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist, ning Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepaneku kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; kollektiivne pöördumine „Sõnajõuga koduvägivalla vastu“;
eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: kohtumine Lüganuse kooli ja kogukonna esindajatega;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevus ja järelevalve, kutsutud peaminister Kaja Kallas;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: komisjoni töö aastaülevaade ja edasised plaanid;
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Gümnaasiumivõrgu kujundamine“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigikontrolli esindajad; erikomisjoni tegevuse aruanne; istungist toimub veebiülekanne.
Sündmused
Kell 12 – Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas kohtub sihtasutuses CR14 NATO Kaitsekolledži delegatsiooniga.
Kell 14.30 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur kohtub Saksa parlamendi digitaliseerimisküsimustega tegeleva komisjoniga.
Kell 16 – Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Raimond Kaljulaid kohtub Gruusia suursaadiku Archil Karaulashviliga.
Lähetused
10.–13. juuni
Riigikogu liige Riina Sikkut osaleb konverentsil „Digitehnoloogiad ja nende panus esindusdemokraatiasse“ Ateenas Kreekas.
10.–13. juuni
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb julgeolekuasutuste reformi alasel nõupidamisel Austrias.
12.–14. juuni
Balti Assamblee delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Sven Sester osalevad assamblee presiidiumi koosolekul ja 31. Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil Stockholmis Rootsis.
13.–15. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA monitooringukomitee raportöörina infokogumismissioonil Budapestis Ungaris.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]
