Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinevad kõnega Riigikogu esimees Jüri Ratas ja president Alar Karis.

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) tehakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kasutusele võtmiseks vajalikud muudatused. EESi eesmärk on tõhustada Euroopa Liidu välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ja muud rasket kuritegevust.

Süsteemis registreeritakse välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht, arvutatakse kodaniku riigis lubatud viibimise kestus ja edastatakse liikmesriigile hoiatusteade, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud. Samuti registreeritakse EESis kolmanda riigi kodanikule, kellel on keelatud riiki lühiajaliseks viibimiseks siseneda, antud sisenemiskeelu kuupäev, kellaaeg ja koht, sisenemiskeelu andnud liikmesriigi asutus ja sisenemiskeelu põhjused.

Süsteemi loomise nägi ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2017. aasta määrus. Kuigi tegu on ELi otsekohalduva õigusaktiga, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriikidele õigus määruses sätestatut täpsustada. Nii täpsustatakse eelnõuga asutuste juurdepääsuõigusi EESi andmetele, õigusi kanda andmeid EESi, keskse juurdepääsupunkti ülesandeid, õiguskaitse eesmärgil EESi andmetele juurdepääsu õigusi ning EESis andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning töötlemise piiramisega seotud küsimusi.

Teine lugemine – neli eelnõu

54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (619 SE), mille teine lugemine jäi kevadistungjärgu lõpus muudatusettepanekute läbivaatamisel pooleli, tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse eest 60 eurolt 100 eurole ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300 eurolt 700-le ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400 eurolt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus eelnõu järgi iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mis sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Kui praegu kaob lasterikka pere toetus esimese lapse täisealiseks saamisel, siis eelnõu kohaselt makstakse seda eelnõu järgi täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui lasterikkas peres on veel kaks alaealist last, makstakse toetust kahe kolmandiku, ning kui üks laps, siis ühe kolmandiku ulatuses. Sotsiaalkomisjon täiendas eelnõu teise lugemise eel sättega, mille kohaselt makstakse mitmike eest lasterikka pere toetust kuni mitmike 21-aastaseks saamiseni. Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi tõuseb üksikvanema lapse toetus 40 eurole.

Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) nägi algselt ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 1000 liitri kohta 359 euroni. Aktsiisilangetus pakuti välja üheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini.

Rahanduskomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel tervet eelnõu teksti hõlmava muudatuse, mille kohaselt langetatakse ELi miinimumtasemele pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad. Samale tasemele alanevad muudatuse järgi ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis langeb diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Lisaks jäetakse muudatuse kohaselt ära nende kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Lisaks muudab eelnõu töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 15.–16. septembril toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiivi kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi seoses teatavate erandite tühistamisega kuumutatud tubakatoodete puhul, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; 9. septembril toimunud Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorraline nõukogu, kutsutud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Keskkonnaministeeriumi teise poolaasta õigusloome, kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Kultuuriministeeriumi riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia prioriteedid, kutsutud kultuuriminister Piret Hartman; riiklikult tähtsad kultuuriehitised, kutsutud lisaks kultuuriministrile Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ning Tartu südalinna kultuurikeskuse esindaja; teose laenutamise eest makstav tasu, kutsutud lisaks kultuuriministrile Eesti Kirjanike Liidu pöördumise esindaja, Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga;

maaelukomisjonis – kell 11.10: Maaeluministeeriumi järgmise poolaasta plaanid ja kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE), kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse; põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) (A. Rei nõupidamisteruum);

majanduskomisjonis – kell 11.10: elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Konkurentsiameti esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitse määruse eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad rohelisele majandusele üleminekuga seoses tarbijate võimestamise direktiivi eelnõu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; sügisistungjärgu tööplaanid;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE); Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvine majandusprognoos ja kohtumine Eelarvenõukogu esindajatega;

riigikaitsekomisjonis – uuring „Avalik arvamus riigikaitsest“, kutsutud OÜ Eesti Uuringukeskuse ja Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiivi eelnõu ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi seoses teatavate erandite tühistamisega kuumutatud tubakatoodete puhul, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson; riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE); perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE);

väliskomisjonis – kell 11.15: istungjärgu töökava; Venemaa kui terrorismi toetav riik, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine Riigikohtule: justiitsministri määruse „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ ja riigi õigusabi seaduse põhiseaduspärasus; tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE); karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE); Siseministeeriumi tööplaanid, kutsutud sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: eestikeelsele õppele ülemineku tegevused, kutsutud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni pooleliolevad teemad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: energiakriis ja riigi abimeetmed, kutsutud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning Rahandusministeeriumi, Konkurentsiameti, Eesti Energia, Eleringi, Alexela, Eesti Gaasi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub õiguskantsler Ülle Madisega ja võtab vastu õiguskantsleri aastaülevaate.

Kell 13 – Riigikogu Valges saalis esitletakse Riigikogu hoone 100. aastapäevaks ilmunud postmarki „Riigikogu hoone 100“. Margiesitlusel esinevad sõnavõtuga Riigikogu esimees Jüri Ratas, Omniva juhatuse esimees Mart Mägi ja Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Kell 14 – Riigikogu vestibüülis avatakse Riigikogu hoone juubelinäitus. Avamisel esinevad Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm, näituse kontseptsiooni ja sünnilugu tutvustavad Identity loovjuht Ionel Lehari ja kuraator Karin Paulus.

Välislähetused

11.–15. september
Riigikogu liige Andres Sutt osaleb innovatsiooni ja tehnoloogia maailmakongressil Penangis Malaisias.

12.–13. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]