Seaduseelnõude menetlemiseks on Riigikogu esimees Ene Ergma kutsunud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul kokku Riigikogu täiendavad istungid:

1. Esimene täiendav istung toimus 14. novembril algusega kell 17.00 kuni 15. november kell 1.01 ning lõppes kvoorumi puudumisega.

2. Teine täiendav istung toimub 15. novembril algusega kell 10.00 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 16. november kell 9.00.

3. Kolmas täiendav istung toimub 16. novembril algusega kell 10.00 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 17. november kell 9.00.

4. Neljas täiendav istung toimub 17. novembril algusega kell 9.00 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 18. november kell 8.00.

Päevakorra järgi menetleb Riigikogu täiskogu alljärgnevat päevakorda.

1. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE). Eelnõuga on tuleva aasta riigieelarves tulusid planeeritud 8 miljardit eurot, mida on  349,1 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks planeeritud. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti  ehk 2,28 miljardit eurot.

Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832 miljonit eurot ehk ligi 18 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõule on fraktsioonid ja Riigikogu liikmed esitanud kokku 402 muudatusettepanekut.

Reede kella 15.01 seisuga on läbi hääletatud 149 muudatusettepanekut.

2. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE), mis pikendab kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivuse aega ning muudab kohustuslike pensionifondide osakute pärimise korda. Muudatusettepanekute tähtajaks Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu teist lugemist ettevalmistanud rahanduskomisjon otsustas 11. novembril esitada eelnõule ühe muudatusettepaneku.

Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kasutab kogumispensionide arvelduste tegemiseks Eesti Pangas avatud pangakontot ning sellele viidatakse arveldustega seoses lisaks kogumispensionide seadusele ka sotsiaalmaksuseaduses. Kogumispensionide seaduse vastavad muudatused on eelnõus esitatud, sarnane muudatus on vaja teha ka sotsiaalmaksuseaduses. Sotsiaalmaksuseaduse muudatuse lisamine eelnõusse toob kaasa ka vajaduse muuta eelnõu pealkirja.

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse § 333¹ muutmise seaduse eelnõu (494 SE). Eelnõuga korrastatakse riigilõivumäärasid selliselt, et need oleksid põhjendatud ja kulupõhised ning vastaksid riigilõivuseaduse vastavale põhimõttele. Kuna suur osa arhiiviteatiseid on vajalikud pensionide määramiseks, on arvestatud ka maksevõimelisuse põhimõttega. Teise lugemise eel eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE). Eelnõu kohaselt asutab regionaalminister hüpoteegipidaja ja riigimaa koormamise valitseja ülesannete tõhusamaks täitmiseks maa järelmaksunõuete infosüsteemi. Eesmärk on vähendada halduskoormust maareformi käigus erastatud maade lepingute täitmise ning järelmaksude laekumise haldamisel. Kliendivaate avamisega luuakse eeldused järelmaksunõuete ennetähtaegseks tasumiseks. Asutatavas infosüsteemis hallatakse erastamise ja riigimaa koormamise lepinguid ja nõudeid.

Maa järelmaksunõuete infosüsteemi sisestavad maavalitsused maareformi käigus erastatud maade eest tasumisel antud järelmaksude, riigimaa kasutusvalduste ja hoonestusõiguste lepingud, kontrollitakse laekunud summade korrektset jaotust võlgnike lõikes ning saadetakse võlgnikele meeldetuletus- ja saldokinnituskirju. Samuti teostatakse maavalitsustes maksetähtajaks tasumata jäänud summade kohta võlamenetlustoiminguid, milleks on kohtutäituritele ja kohtutele materjalide esitamine.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (481 SE). Eelnõu loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks. Lisaks laiendatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni apteegiteenuse osutamisele retseptiravimite väljastamisel ja meditsiiniseadmete müümisele meditsiiniseadme kaardi alusel.

Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Eelnõu loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks kuna sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda.

Komisjon teeb eelnõule kaks muudatusettepanekut. Esimene ettepanek käsitleb nooremarstide probleemi lahendust selliselt, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid mitte ainult omandatud eriala, vaid ka omandatud kutse piirides. Teise ettepanekuga täiendatakse eelnõu §4, millega muudetakse ravikindlustuse seadust. Muudatusega täiendatakse ravikindlustuse seadust rakendussättega, milles sätestatakse, et Eesti Haigekassa maksab kindlustatud isikule piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist nende tervishoiuteenuste ja nende osutamise käigus välja kirjutatud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 2013. aasta 25. oktoobrist.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Eesti riikliku turismiarengukava 2014-2020 kinnitamine” eelnõu (461 OE). Eesti riiklik turismiarengukava tulevaks seitsmeks aastaks seab eesmärgiks kasvatada turismisektorit ligi kolmandiku võrra. Turismi ekspordi maht peaks kasvama 2012. aasta 1,2 miljardilt eurolt 1,6 miljardi euroni 2020. aastaks. Turistide ööbimiste arv peaks kasvama 2012. aasta 3,82 miljonilt viie miljoni ööbimiseni aastaks 2020.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (522 SE). Eelnõu eesmärgiks on leevendada probleeme, mis seonduvad vabakutseliste loovisikute ravi-ja pensionikindlustusega seoses nende tegevuse ja loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripäraga.

8. Esimesel lugemisel on Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (396 SE). Eelnõu reguleerib Riigikogu liikme puutumatuse ehk immuniteedi sisu ja sellest tulenevalt kriminaalõigusliku menetluse erisusi ning saadiku immuniteediga seonduvat, samuti julgeolekukontrolli.

9. Esimesel lugemisel on Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE). Eelnõu kõrvaldab kutseõppeasutuse seaduse jõustumisega tekkinud puuduse, mis jätab kutseõppe statsionaarses õppevormis õppijad ilma võimalusest võtta end töötuna arvele. Eelnõu taastab olukorra, kus kutseõppe õpilased, kelle põhitegevus on õppimine, saavad teatud juhtudel siiski olla töötuna arvel. Samuti taastab eelnõu endise korra peretoetuste maksmisel kooli lõpetamisel suvel.

10. Esimesel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE). Eelnõuga soovitakse senini kohalikule omavalitsusele kuuluvatel avalikel tasulistel parkimisaladel kehtinud 15-minutilist tasuta parkimise õigust laiendada kõigile avalikuks kasutuseks mõeldud tasulistele parkimiskohtadele nende omandivormist sõltumata. Eelnõuga soovitakse anda ka liikumispuudega juhile ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi kasutuses olevale sõidukile tasuta parkimise õigus nimetatud parklates. Eelnõu näeb ette anda kohalikele omavalitsustele võimalus kehtestada vajadusel oma territooriumil tasulise parkimise korraldamisel täiendavad nõuded ka eraparklatele.

Laupäev, 16. november

Kell 9.15 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub ÜRO peasekretär Ban Ki-mooniga. Kohtumisel osalevad veel väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja aseesimees Enn Eesmaa.

Pühapäev, 17. november

Kell 12 – Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma osaleb Maarjamäe sõdurikalmistul toimuval saksa rahva leinapäeval, kus mälestatakse Saksamaa sõdade ja vägivalla ohvreid.

Välislähetused

13. – 17. november
Riigikogu liikmed Marika Tuus-Laul osaleb Parlamentidevahelise Liidu (IPU) ja ÜRO ühisistungil New Yorgis.

14. – 17. november
Riigikogu liige Imre Sooäär osaleb Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee elukvaliteedi parandamise ja kultuuridevahelise dialoogi komitee istungil ja kohtumistel Itaalia parlamendis Roomas.

Riigikogu pressiteenistus