Päevakorras on justiitsministri ettekanne ja 15 eelnõu, millest 6 on kolmandal, 6 teisel ja 3 esimesel lugemisel.
 

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE), millega võetakse üle EL merekeskkonnapoliitikaga seotud direktiivid ja merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik. Nimetatud raamistiku piires võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund. Ka muudetakse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks esitatava vee erikasutusloa taotluse menetlejat. Eelnõu kohaselt annab vee erikasutusloa keskkonnaamet. Teisel lugemisel toetas keskkonnakomisjon ka muudatusettepanekut, millega lisatakse looduskaitseseadusesse võimalus sõita maastikusõidukiga ning mootorsõidukiga väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ranna ja kalda piiranguvööndis pillroo varumiseks ja adru kogumiseks.

 

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele kultuurikomisjoni algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu (863 SE), mille eesmärk on täpsustada ja täiendada rahvusraamatukogu ülesandeid, nõukogu koosseisu, töökorraldust ja peadirektorit puudutavaid sätteid ning samuti kaasajastada seaduse ülesehitust. Kehtiv Eesti Rahvusraamatukogu seadus võeti vastu 19. märtsil 1998. aastal ja seda on varem muudetud kuuel korral.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE), mille peamine eesmärk on viia seadused vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektroonilise side siseturu 2009. aasta muudatuste paketiga, millega muudetakse 2002. aastast pärinevaid elektroonilise side siseturu reegleid. Muuhulgas sätestatakse eelnõuga konkurentsiameti õigus avalikustada sideettevõtjate poolt osutavate sideteenuste klientide arv ja ettevõtjate turuosad klientide arvu alusel. Kehtiva seaduse alusel ei ole võimalik nimetatud andmeid avalikustada, kuna sideettevõtjad käsitlevad neid ärisaladusena.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (912 SE), mille eesmärk on minna töömahukalt keskkonnatasu arvutuste kinnitamiselt üle keskkonnatasude deklareerimisele ja tagada sellega keskkonnatasude haldamise parem korraldus. Loodava regulatsiooniga on isikul kohustus tasuda keskkonnatasu enda deklareeritud andmete alusel. Tulevikus ei hakka keskkonnaamet enam kontrollima iga tasu arvutust eraldi ning väljastama iga arvutuse kohta makseteatist, vaid hakkab teostama pistelist järelkontrolli.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest eelnõu (892 SE), mis tuleneb maanteeameti kohalike asutuste liitmisest maanteeametiga 1. jaanuaril 2011. Ümberkorralduste tulemusel ühendati maanteeametiga Ida Regionaalne Maanteeamet, Lõuna Regionaalne Maanteeamet, Lääne Regionaalne Maanteeamet ja Põhja Regionaalne Maanteeamet. Kõnealune eelnõu nimetab need vastavalt ümber Maanteeametiks.

6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE), mille eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Eelnõu näeb kütuse müüjaile ette tagatise kütuse tarbimisse lubamisel 1 miljon eurot ja juba tarbimisse lubatud kütuse puhul 100 tuhat eurot. Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjailt nii tagatise suurendamist kui ka laitmatult tegutsenud ettevõtete puhul seda vähendada. Kuna kütuse tarbimisse lubamisel tuleb tasuda käibemaks kogu kütuse maksumuselt (teistes etappides tuleb seda teha vaid kütuse lisandunud väärtuselt), on kütuse tarbimisse lubamisel riigile tekkiv võimalik kahju algataja hinnangul kõige suurem. Seetõttu rakendub kütuse tarbimisse lubamisel kütuse müüjale oluliselt suurem tagatis ning selle vähendamise võimalus tekib alles alates 2013. aastast. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. aprillil 2011.

7. Jätkub valitsuse algatatud korrakaitse seaduse eelnõu (49 SE) teine lugemine. Eelnõu sisuks on avaliku korra mõiste määratlemine Eesti õiguskorras, avaliku korda ähvardavate ohtude ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise koordineeritud süsteemi loomine korrakaitseorganite ning üksikisikute tasandil, valdkonna muude põhimõistete määratlemine ning riikliku järelevalve teostamise ühtsete üldpõhimõtete sätestamine. Ühtlasi on kõnealuses eelnõus käsitletud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid, mille hulka kuuluvad muuhulgas riikliku järelevalve eesmärgil teabe kogumist ja avalikel kogunemistel korra tagamist puudutavad meetmed. Eelnõu on kolmandal lugemisel ja lõpphääletusel kolmapäeval, 23. veebruaril.

8. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE), mille eesmärk on politsei- ja piirivalveameti loomise järgselt tõstatunud reguleerimata õigussuhete või ebapiisavalt reguleeritud sätete täpsustamine. Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seadust sättega, mis tunnistab politsei relvastust puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Politsei ja piirivalve seadusesse viiakse täpsustused, mis reguleerivad isikute kinnipidamist, politsei sisenemist valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, isikute läbivaatust politseiametnike poolt, alkomeetri kasutamist, sõidukite sundpeatamist, joobeseisundis alaealise vanematele üleandmist jms. Eelnõu on kolmandal lugemisel ja lõpphääletusel kolmapäeval, 23. veebruaril.

9. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kalmistuseaduse eelnõu (888 SE), mille eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise, haldamise, kasutamise ja matmiseks sulgemise ning inimeste surnukehade kalmistule matmise ja tuhastamise korraldamise. Eelnõuga lahendatakse ka ebamäärane ning reguleerimata olukord, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenevad kalmistu kasutaja või siis haldaja suvast. Eelnõu aitab kaasa kalmistute tegevuse ühtlustamisele erinevates kohalikes omavalitsustes. Eelnõu on kolmandal lugemisel ja lõpphääletusel kolmapäeval, 23. veebruaril.

10. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks eelnõu (916 SE), mille eesmärk on korraldada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus alates 1. juunist 2011 ümber Riigi Infosüsteemi Ametiks. Uus amet asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ja see luuakse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamise kaudu. Uue ameti eesmärk on teha riiklikku järelevalvet riigi infosüsteemi kuuluvatele ja elutähtsat teenust tagavatele infosüsteemidele kehtestatud turvanõuete täitmise üle ning andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu haldamise seadustele vastavuse üle. Samuti on ameti ülesandeks välja töötada infosüsteemide turvameetmete süsteem, infosüsteemide andmevahetuskiht ja riigi infosüsteemide haldussüsteem ning korraldada riigi infosüsteemi kui terviku arendamist. Eelnõu on kolmandal lugemisel ja lõpphääletusel kolmapäeval, 23. veebruaril.

16. Justiitsminister Rein Lang annab aru „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ täitmisest 2010. aastal.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Üritused, kohtumised

Kell 11 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Nõo Põhikooli õpilastega.

Kell 15 – Tartu Ülikooli Riigiteaduste Instituut esitleb Toompea lossis Rahvusraamatukogu parlamendi lugemissaalis Rein Toomla uut raamatut “Eesti erakonnad 2000-2010. Kogumik annab ülevaate Eesti erakondade tegevusest viimasel kümnendil. Käsitletakse parteide arenguid, liikmeskondi ja toetajaskondi, vaadeldakse nende paigutumist vasak-parempoolsuse skaalal ning tegevust Eesti võimuparteidena. Raamat ilmus Tartu ülikooli kirjastuses

* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste osaleb (21.02-23.02) Norras Tromsøs II Põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil, mille korraldab Norra parlament.

Riigikogu pressitalitus