Kell 10 – täiskogu istung

Päevakorras on 7 eelnõu, millest 4 on esimesel ja 3 teisel lugemisel.

1. Esimesel lugemisel läheb lõpphääletusele Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt, mittevastavusest subsidiaarsuse põhimõttele” eelnõu (445 OE), millega Riigikogu esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekute suhtes. EL asjade komisjoni hinnangul soovib Euroopa Liit rakendada meetmeid, mis kuuluvad liikmesriigi pädevusse ja on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt ELi poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad börsil noteeritud suured äriühingud esitama teavet oma mitmekesisuspoliitika, sealhulgas vanuse, soo, geograafilise mitmekesisuse ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta. Aruanne peab sisaldama vastava poliitika eesmärke, selle rakendamist ja saavutatud tulemusi. Äriregistri ettevõtete andmetele tuginedes tooks ettepanek kaasa täiendava mittefinantsteabe avalikustamise kohustuse minimaalselt 30 ettevõttele Eestis ning mitmekesisuspoliitika esitamise kohustuse 16 ettevõttele. EL asjade komisjon on seisukohal, et äriühinguõigus kuulub pigem liikmesriikide pädevusse ja ettevõtted eksisteerivad üldjuhul liikmesriigi õiguse alusel.

2. Teisele lugemisele tuleb Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Inara Luigase, Deniss Boroditši, Kalle Laaneti ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (399 SE), mille eesmärk on laiendada vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi peredega, kelle sissetulek ületab suhtelise vaesuse piiri, ent kellele pärast eluasemekulude tasumist jääb kätte summa, mis on allpool toimetulekupiiri. Eelnõuga soovitakse lõpetada olukord, kus osa peresid on vajaduspõhisest peretoetusest ilma jäetud, algataja kinnitusel just need pered, kes seda kõige rohkem vajavad – toimetulekutoetuse taotlejad.

3. Teisele lugemisele tuleb sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE), mille eesmärk on taastada töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel kuni 1. aprillini 2013 kehtinud olukord, kus töötule jätkati töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmist ka juhul, kui ta kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil oli avalikus teenistuse, sh aja-, asendus- või reservteenistuses. Kaitseväeteenistuse mõiste muutumine alates 1.aprillist 2013. aastal, nii et aja-, asendus- ja reservteenisust ei loeta enam avalikuks teenistuseks, ei peaks algataja kinnitusel kaasa tooma olukorda, mille tõttu isik kaotab õiguse saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.

4. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (434 SE), mille eesmärk on üle võtta EL õiguses kasutatavad mõisted, täpsustada seaduse regulatsioone ja ajakohastada sõnastust.  

5. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE), millega muudetakse ja täiendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) sõnastus ei tekitaks tõlgendusraskusi ega nõuaks välismaalaselt erinevate õigusaktide põhjalikku tundmist. Ühtlasi sätestatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning tema perekonnaliikmete suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise, sissesõidukeelu kohaldamise ja riiki mittelubamise erisused Euroopa Liidu kodaniku seaduses.

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (443 SE), mille eesmärk on muuta keskkonnajärelevalve seadust nii, et selles sisalduks seaduslik alus asutada keskkonnainspektsioonile vajalikud andmekogud. Eelnõu teine eesmärk on tagada pärast tööaja lõppu ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel keskkonnainspektsiooni valmisolek reageerida kriisiolukordadele ja täita operatiivselt ettenägematuid ja edasilükkamatuid ülesandeid.

7. Esimesele lugemisele tuleb Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (435 SE), millega lisatakse peretoetuste hulka koolitoetus, mida kolmekordses lapsetoetuse määras on õigus saada õppeaasta alustamiseks igal lapsel kuni 16. eluaastani ja õppuril kuni 19. eluaastani. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata.

Komisjonides (kell 14)

Keskkonnakomisjonis (15 min pärast täiskogu) – arvamus Eesti seisukohtade osas Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“.

Kultuurikomisjoni erakorraline istung (kell 8.00) – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE).

Kultuurikomisjonis (kell 14) – kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, kutsutud kultuuriminister Rein Lang, kantsler Paavo Nõgene, kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil, arendusosakonna juhataja Jorma Sarv ja Eesti Teatri Agentuuri juhatuse liige Ott Karulin.

Maaelukomisjonis (kell 13) – esindajate nimetamine regionaalministri poolt moodustatavatesse omavalitsuskorralduse tõhustamise töörühmadesse; kokkuvõtete tegemine komisjoni tööst kevadistungjärgul.

Majanduskomisjonis – komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised; Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“ (ruum L-332); kokkuvõte majanduskomisjoni kevadistungjärgu tööst.

Põhiseaduskomisjonis – riigi peaprokuröri ülevaade prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta 2012. aastal, kutsutud riigi peaprokurör Norman Aas.

Riigikaitsekomisjonis – kontrolliaruanne “Kaitseväe sõjalise valmisoleku suurendamiseks ja mobilisatsiooniks vajalike varude moodustamise, hoidmise ja uuendamise tulemuslikkus aastatel 2009-2012”.

Sotsiaalkomisjonis – tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE); raport kvaliteetse ja jätkusuutliku apteegiteenuse kättesaadavuse tagamisest lähtuvalt õiguskantsleri ettepanekust nr 20 üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangu kohta.

Väliskomisjonis – Eesti seisukohad 24. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling; ülevaade Eesti ja Hiina kahepoolsetest suhetest, kutsutud Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis Toomas Lukk ja Eesti peakonsul Shanghais Jaan Reinhold.

Õiguskomisjonis – komisjoni liikmed osalevad kell 14 algaval justiitsministeeriumi korraldataval seminaril, kus käsitletakse valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE).

Üritused, kohtumised

Kell 12 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Kosmoseasjade Nõukogu koosolekul (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium).

Kell 16 – Ene Ergma külastab Eesti külaliikumise Kodukant Aasta küla 2013 konkursi hindamiskomisjoni koosseisus Viisu küla Järvamaal.

* Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb (17.06-18.06) Brüsselis Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naisorganisatsiooni juhatuse koosolekul.

Riigikogu pressitalitus