Päevakorras on 8 eelnõu, millest 4 on teisel ja 4 esimesel lugemisel

1. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE), mille eesmärk on muuta ja täiendada seadust nii, et see järgiks Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine. Eelnõu kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Riigikogu põhiseaduskomisjon lisas eelnõule oma eilsel istungil  põhiseaduskomisjoni enda algatatud muudatusettepaneku, mis muudab eelnõu pealkirja ja reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Muudatusettepaneku jõustumise korral on eelnõu uus pealkiri „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu“.

Eelnõusse lisatud muudatuse kohaselt ei saa volikogu likvideerida osavalda või linnaosa ega muuta nende piire korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel või jagunemisel.

Eelnõu sätestab samuti, et üle 300 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses moodustab volikogu kaheksa valimisringkonda, määratledes täpsemalt ka valmisringkondade moodustamise Tallinnas. Eelnõu sätestab, et kui Tallinnas ei ole linnaosasid moodustatud, moodustatakse valimisringkonnad viimaste valimiste ajal kehtinud jaotuse järgi. Sellega on Tallinnas kaheksa valimisringkonda: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn.

Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele kolmapäeval 18. veebruaril.

2. Teisel lugemisel on Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud  Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE & 293 SE), mille eesmärk on täiendada Riigikogu töökorraldust ja lisada sinna mitmeid olulisi muudatusi. Eelnõuga luuakse raportisüsteem, mille kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti.  Algataja hinnangul tõhustab selle rakendamine parlamentaarset kontrolli ja tõstab arutelude kvaliteeti. Samuti muutub eelnõu teiseks lugemiseks kohustuslikuks, komisjoni seletuskirja koostamine mis võimaldab saada rohkem eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, s.h ülevaate komisjoni arutelust ja eelnõule tehtud muudatustest ning muudatusettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjustest. Eelnõu muudab operatiivsemaks ka ministrite osalemise infotunnis. Kui praegu peab peaminister teatama infotunnis osalevatest ministritest Riigikogu juhatusele hiljemalt reedeks, siis eelnõu kohaselt on teatamise aeg esmaspäev kell 16. Muutub ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Erinevalt kehtivast  regulatsioonist võib lisaks Riigikogu komisjonile algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ka fraktsioon, millel on õigus teha seda kord aastas. 

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (373 SE), mille peamine eesmärk on harmoneerida 14. juunil 2006. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/46/EÜ (ELT L 224 16.08.2006 lk 1-7) ja teha väiksemaid muudatusi raamatupidamise seaduses. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks tegevjuhtkonna deklaratsiooni puudutavad sätted, mille tulemusel väheneb raamatupidamiskohustuslaste halduskoormus. Eelnõuga ette nähtud ühingujuhtimise aruande koostamise kohustustuse rakendamise tulemusel suureneb nende äriühingute halduskoormus, kelle hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberturule. Ühingujuhtimissüsteemide avalikustamine ühingujuhtimise aruandes tugevdab äriühingute usaldusväärsust, andes investoritele, finantseerimisasutustele ja avalikkusele võimaluse saada vajalikku informatsiooni ettevõtte juhtimissüsteemide kohta, mis on oluline investeeringute ja finantseerimisotsuste langetamiseks. Samuti aitab ühingujuhtimise süsteemide avalikustamine tõhustada äriühingute sisekontrolli tööd.

4. Teisel lugemisel on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), mis lisab seadusesse kohustuse kohalikule omavalitsusele paigaldada kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema paigutatud märgatavale kohale ja see peab sisaldama olulisemaid andmeid detailplaneeringu. Algataja hinnangul parandab see asjast huvitatud isikute informeerimist algatatud detailplaneeringutest ja võimaldab kohalikul omavalitsusel saada kiiremini teavet puudutatud isikute seisukohtadest, et nendega vajadusel aegsasti arvestada.

5. Esimesel lugemisel on Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE), mis vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitis ja kaotab abi institutsiooni. Eelnõu kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 15% Riigikogu liikme ametipalgast senise 30% asemel. Nimetatud piirang kehtib 2009. aasta 1. märtsist kuni Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni. Algatajate hinnangul väheneksid sellega Riigikogu eelarve kulutused arvestuslikult kuni 9-10 miljoni krooni võrra aastas. Riigikogu liikme abi institutsiooni näeb seadus ette Riigikogu järgmisele koosseissule, kuid algatajate hinnangul ei pruugi ka 2011. aasta, kui valitakse uus Riigikogu, olla majanduslikult palju parem. Seetõttu peeti otstarbekaks abidest loobuda. Algatajate nimel peab ettekande Riigikogu esimees Ene Ergma ja kaasettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

6. Esimesel lugemisel on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (417 SE), mis sarnaselt eelnõuga 421 vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitis poole võrra, ehk seniselt 30%-lt 15%-ni Riigikogu liikme ametipalgast. Põhiseaduskomisjon soovib nimetatud eelnõud peale esimest lugemist liita.

7. Esimesel lugemisel on Riigikogu liikme Jaan Kundla algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE), mis sarnaselt eelnõule 421 näeb ette Riigikogu liikme abi institutsiooni kaotamise. Põhiseaduskomisjon seda eelnõu ei toetanud.

8. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud liiklusseaduse §-de 4 ja 10 muutmise seaduse eelnõu (398 SE), mis lubab sõita jalgrattaga ka kõnniteel, kui see ei ohusta jalakäijaid ja kui vastaval teelõigul puudub jalgrattatee ning sõiduteel liiklemine võib olla jalgrattaga liiklejale ohtlik. Algataja kinnitusel tagab eelnõu jalgrattaga liiklemise ohutuse ja legaliseerib liiklemispraktika, kus jalgratturid (ennekõike isiklikust ohutusest lähtuvalt) kulgevad niikuinii pigem kõnniteedel kui sõidutee äärtes. Majanduskomisjon antud eelnõu ei toetanud.

Kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE).

Maaelukomisjonis – Riigikontrolli auditi “Riigi tegevus taimse toidu ohutuse tagamisel” kontrolliaruanne.

Majanduskomisjonis – arutusel on Euroopa Liidu majanduse elavdamise paketi eelnõu ja Vabariigi Valitsuse seisukohtade arutelu; kohtumine Tartumaa kuu raames Tartu maavalitsuse esindusega, kus arutusel on Tartumaa siseveeteede arenguprobleemid: uue sadamaseaduse regulatsioonid sisevete sadamatele ja paadisildadele, Tartumaa veeteede ja sadamate seisukord, areng, rahastamisvõimalused ning majandustegevuse sh turismi arengukavad ja probleemid.

Riigikaitsekomisjonis – otsus “Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias (414 OE).

Sotsiaalkomisjonis – olukorrast tööturul.

Väliskomisjonis – konsulaarseaduse eelnõu (378 SE); ülevaade Euroopa Nõgukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni tegevusest.

Õiguskomisjonis – notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (411 SE); algatatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (403 SE).

Kell 9.15 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Leedu välisministri Vygaudas Ušackas’ega.         

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osaleb Postimehe arvamusliidrite lõunal teemaga „Kriisi võti – mõistus või tunded“.

Kell 14.15 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Pirita Majandusgümnaasiumi õpilastega.

* Riigikogu liige Hannes Astok osaleb (16.02-19.02) Hispaanias Barcelonas Ülemaailmse GSM Assotsiatsiooni kongressil, kus ta esineb ka ettekandega.

Riigikogu pressitalitus