Päevakorras esimesel lugemisel on 5 eelnõu.
 

1. Õiguskomisjoni algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (902 SE) eesmärk on tõhustada õiguskaitset haldusmenetluses ja muuta halduskohtu tegevus sujuvamaks. Tegemist on eelnõu (755 SE) uuesti esitamisega, kuna see ei kogunud lõpphääletusel 15. detsembril 2010 vajalikku 51-häälelist toetust ja langes Riigikogu menetlusest välja. Eelnõu täpsustab halduskohtu volituste rakendamist, eelkõige üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele olukorras, kus õige nõude esitamine võib kaebaja jaoks osutuda keeruliseks (nt haldusakti tühistamise asemel tühisuse tuvastamise taotlemine). Mõnevõrra piirab eelnõu senisega võrreldes tuvastamiskaebuse esitamist, välistades selle juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks on tõhusamaid vahendeid. Põhiliseks menetlusliigiks esimese ja teise astme kohtus jääb eelnõu kohaselt endiselt avalik ja suuline menetlus kohtuistungi korraldamisega. Eelnõus on laiendatud istungi läbiviimise võimalusi menetlusosaliste ilmumata jäämise korral, samuti on asja kaalu ja arutusel olevaid küsimusi arvestades võimalik kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste nõusolekust. Kirjaliku menetluse kõrval on eelnõus uudsete lihtsustatud menetlusliikidena ette nähtud lihtmenetlus ja lepitusmenetlus. Eelnõu kaotab ka üldise viite tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis jääb kohaldatavaks ainult konkreetselt viidatud ulatuses ja juhtudel.
 

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (787 SE) eesmärk on laiendada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Eelnõuga kaotatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud, ning sellest lähtuvalt hakkab kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustama vaid arst.

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (831 SE) eesmärk on tõsta keskmisest töötasust madalamat sissetulekut saanud isikute pensioni, võrdsustades nende aastakoefitsiendi ühega. Algataja selgituse kohaselt peab töötasu alammäära eest töötav pensionikindlustatu täna arvestama sellega, et riikliku vanaduspensioni suurus on seotud töötasuga nii, et vaid keskmist palka saanud inimestel on aastakoefitsient võrdne ühega. See tähendab algataja väitel, et need pensionikindlustatud, kelle eest on sotsiaalmaksu makstud töötasu miinimummäära suuruse summa pealt, peavad töötama kolm aastat selleks, et saada aastakoefitsiendiks üks, mis jätab alla keskmist töötasu saavad inimesed kehva positsiooni. Algataja väitel oli 1.oktoobri 2010 seisuga 65215 vanaduspensioni saajat, kelle aastakoefitsient väiksem kui 1. Algataja hinnangul tooks eelnõu 2012. aastal kaasa lisakulu 1,38 miljonit krooni (≈88 000 EUR), kasvades 2016. aastaks 1,93 miljoni kroonini (≈126 000 EUR).

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (841 SE) eesmärk on võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate (FIEde) haigushüvitiste regulatsioon palgatöötajate suhtes kehtestatuga, kus haigekassa maksab palgatöötajaile haigushüvitist alates üheksandast haiguspäevast ja neljandast kuni kaheksanda päevani maksab palgatöötajatele haigushüvitist tööandja. Algataja selgituse kohaselt FIE-dele keegi neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani hüvitist ei maksa, sest temal kui iseseisval ettevõtjal pole tööandjat. Neil pole ka olnud võimalust haigestumise kompenseerimiseks midagi täiendavalt oma ettevõtlustulust maha arvata. Eelnõu näeb ette anda FIE-dele võimalus haiguse tõttu saamata jäänud ettevõtlustulu kompenseerimiseks arvata ettevõtlustulust maha eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud summa.

5. Rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (895 SE) eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Eelnõu sätestab kõigile kütusemüüjatele minimaalse tagatissumma 100 000 eurot, mis esitatakse maksu- ja tolliametile, et vältida libaettevõtete teket ja parandada käibemaksu laekumist. Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt ka suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Algataja väitel on kütuseturul tekkinud olukord, kus kütuse müüjaks on võimalik registreerida ka isikul, kellel endal selleks vajalik taristu ja personal puudub ning kellel on nõutav osa- või aktsiakapital või vastutuskindlustuse leping ette näidata üksnes registreeringu taotlemise hetkel. Kuna registreeringu nõuete vastavuse kontroll toimub vaid kord aastas, siis võimaldab see algataja väitel käibemaksupettusi läbi viivatel nn „riiulifirmadel“ segamatult tegutseda.

Keskkonnakomisjonis (kell 13)– arvamuse andmine sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (903 SE) kohta.

Kultuurikomisjonis (kell 12) – Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu (863 SE).               

Maaelukomisjonis (kell 14) – Riigikontrolli kontrolliaruande “Järelvalve taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise üle” tutvustamine.

Rahanduskomisjonis (kell14)– kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (870 SE); Euroopa Parlamendi finants- ja majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni (CRIS) koostatud resolutsioon (20.10.2010).

Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung  (kell 14, kaitseväe peastaap) – informatsioon Eesti kaitseväe üksuste osalemisest rahvusvahelistel missioonidel, sh Afganistanis, Iraagis (NTM), Kosovos ning Bosnias ja Hertsegoviinas.

Sotsiaalkomisjonis  (kell 13) – ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu (873 SE); ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu (872 SE);  sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (904 SE).

Õiguskomisjonis  (kell 12)  – võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE).

Riigikogu esimees Ene Ergma on (11.01-18.01) koos teda saatva delegatsiooniga ametlikul visiidil Hiinas. Kavas on kohtumised Hiina Rahvakongressi (parlamendi) alalise komitee esimehe (parlamendi esimehe) Wu Bangguo, aseesimehe Hua Jianmini ja Hiina KP keskkomitee poliitbüroo presiidiumi liikme Li Changchun’iga. Külastatakse nn Keelatud linna Pekingis, Suurt Hiina müüri, samuti maavärina tagajärjel kannatada saanud Hanwangi maakonda ja taastatud Donfangi auruturbiinide tehast ning pandade kasvu- ja uuringukeskust. Kohtutakse ka Sichuani provintsi rahvakongressi esindajatega. Riigikogu delegatsioon peatub ka Hong Kongis, kus kohtutakse Hong Kongi seadusandliku kogu presidendi Jasper Tsangi, transpordi- ja eluasemeküsimustega tegeleva alalise sekretäri Francis Ho, innovatsiooni- ja tehnoloogiavoliniku Janet Wongi, samuti kaubandus- ja majandusarengu alalise sekretäri ning toidu ja tervishoiu valdkonna ametnikega.

Riigikogu delegatsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed Kaia Iva, Mart Jüssi, Väino Linde, Kalle Laanet ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul (11. – 16.01).                      

Riigikogu pressitalitus