Kell 10 – täiskogu istung

Kolmandal lugemisel on 5 ja esimesel lugemisel 1 eelnõu.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu (334 SE), mille eesmärk on reguleerida Eesti õiguskorra jaoks uudse menetluse, saneerimismenetluse läbiviimist. Saneerimismenetlus on kujundatud hagita menetluse alaliigina, mis saab alguse selle isiku avaldusest, kes soovib endale kuuluvat ettevõtet saneerida. Kohus algatab esitatud avalduse alusel saneerimismenetluse, kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab muuta ettevõtte taas kasumlikuks.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (320 SE), mille eesmärk on luua ettevõtetele, asutustele ja füüsilistele isikutele võimalus digitaalse templi kasutuselevõtmiseks. Digitaalne tempel kinnitab digitaalse templi sertifikaadi omaniku seost dokumendiga ja dokumendi terviklust. Muudatusega esitatakse nõuded digitaalse templi turvalise tagamiseks ja reguleeritakse ajatempliteenuse osutajate poolt sertifitseerimise registrile esitatavate andmete koosseis ning täpsustatakse kohustuste jaotust ajatempliteenuse osutajate poolt väljaantavate ajatemplite ajalise järgnevuse võrreldavuse tagamisel.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE), mille eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv mitmed uued sätted, mis puudutavad maksustatava väärtuse määramist ja teatavaid meetmeid maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ära hoidmiseks. Need meetmed puudutavad seotud isikute vaheliste tehingute maksustatava väärtuse määramist, mille korral on õigus maksuhalduril nõuda tehingu turuväärtuselt maksu tasumist. Sõiduautode omatarbe maksustatav väärtuseks on määratud tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 alusel kehtestatud erisoodustuse hind, mida tõstetakse eelnõu kohaselt 2000 kroonilt 4000 kroonile. Tehtud on ka muid olulisi muudatusi.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE), mille eesmärk on muuta rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korda. Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra kehtestab rahandusminister määrusega, mille kohaselt kajastuvad kõik maksukohustuslase ning maksu- ja tolliameti vahelised nõuded maksuhalduri poolt hallataval ettemaksukontol. Uus süsteem võimaldab väga paljusid erinevaid seadusest tulenevaid rahalisi nõudeid ja kohustusi täita vaid ühe maksega. Kõnealuse makse tegemisega ja maksudeklaratsiooni esitamisega on maksumaksja põhimõtteliselt täitnud kõik enda kohustused maksuhalduri ees. Intresside arvestamise lihtsamaks muutmise eesmärgil kehtestatakse olukord, kus maksuvõlgadelt arvestatud intressid laekuvad riigile, kuid neid ei jaotata maksutulu saajatele (Töötukassa, Haigekassa). Maksutulu saajatele intressisummade edasikandmine on algataja kinnitusel ebaproportsionaalselt kulukas ning nende haldamise kulud võivad ületada saadava tulu.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE). Kuna kehtiva postiseaduse järgi lõpeb 2008. aasta lõpul universaalse postiteenuse osutaja ainuõigus kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisiseseks edastamiseks, näeb eelnõu ette mitmeid olulisi muudatusi. Universaalse postiteenuse rahastamise tagamiseks näeb eelnõu muuhulgas ette ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine ja universaalse postiteenuse makse kohustuse kehtestamise. Eelnõu kohaselt on universaalse postiteenuse makse määr kuni 5% rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja eelmise majandusaasta postiteenuste käibest. Ka näeb eelnõu postiteenuse osutajaile ette teiste postiteenuste osutajate postivõrguteenuse kasutamise. Postiteenuse osutaja võib taotleda juurdepääsu muuhulgas näiteks postiindeksi süsteemile, nimekastidele, saadetiste ümbersuunamise teenusele, jaotusvõrgule ja saatjale tagastamise teenusele. Juurdepääs teise postiteenuse osutaja postivõrgule peab olema kõigile postiteenuse osutajaile kättesaadav võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga.

6. Esimesel lugemisel Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), mis lisab seadusesse kohustuse kohalikule omavalitsusele paigaldada 14 päeva jooksul pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringuga kaetavale alale nähtavale kohale infotahvel, millel on kirjas põhiandmed detailplaneeringu eesmärkide ja menetluse kohta ning kohaliku omavalitsuse ja koostaja kontaktandmed, mille kaudu on võimalik saada täiendavat infot. Algataja hinnangul parandab see asjast huvitatud isikute informeerimist algatatud detailplaneeringutest ja võimaldab kohalikul omavalitsusel saada kiiremini teavet puudutatud isikute seisukohtadest, et nendega vajadusel aegsasti arvestada.

Päevakord asub siin. 

Majanduskomisjonis – elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE); ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE); raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (373 SE); riigivara tasuta võõrandamine kaitseministeeriumilt kaitseliidule.

Põhiseaduskomisjonis – riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu (369 SE).

Rahanduskomisjonis – Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu ( 385 SE); Eesti Panga ülevaade majanduse hetkeseisust ja prognoosidest, osaleb Eesti Panga asepresident Märten Ross; 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (346 SE).

Riigikaitsekomisjonis – otsuse “Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis” eelnõu (394 OE).

Sotsiaalkomisjonis – sotsiaaltoetuste väljamaksmisega seotud küsimused; sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (370 SE).

Väliskomisjonis – Riigikogu välissuhtluse korraldamine 2009. aastal; kell 15.30 Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni kohtumine Vabariigi Presidendiga (Kadriorus).

Õiguskomisjonis – karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE), kutsutud justiitsminister Rein Lang; rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikute altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (361 SE), kutsutud justiitsminister Rein Lang; korrakaitse seadus eelnõu (49 SE);

Viljandis toimub Balti Assamblee 27. istungjärk ja 14. Balti Nõukogu istung. Istungjärgul esinevad tervituskõnega Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esimehed ning nõukogus kohtuvad Balti riikide välisministrid. Peetakse konverents „Läänemere strateegia ja energiajulgeolek” ning antakse üle BA medalid ning kirjandus-, kunsti- ja teadusauhinnad.

Kell 18 – Balti Assamblee presiidiumi istung (Grand Hotel, Tartu 11).

Assamblee töö jätkub reedel ja laupäeval.

NB! Ajakirjanikud, BA üritustel osalemissoovist palume teavitada pressitalitust, telefonil 6316351 või meili teel [email protected]

Kell 16.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Eestis visiidil viibiva Hiina Rahvavabariigi Konsultatiivnõukogu aseesimehe Wang Zhongyu’ ja teda saatva delegatsiooniga. Külalistele annab õhtusöögi Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Kalev Kallo.

* Riigikogu osaleb (4.12 – 6.12) Noortemessil Teeviit 2008. Riigikogu messiboksis tutvustatakse noortele seadusandliku institutsiooni tegevust. Boksist on lubanud läbi astuda Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (orienteeruvalt 4.12 kell 12) ja Riigikogu liikmed Maret Merisaar, Mart Laar, Kaia Iva, Karel Rüütli, Mart Nutt ja Marko Mihkelson. Riigikogu on Teeviidal esindatud 8. korda.

* Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts (1.12-4.12) ja delegatsiooni liige Imre Sooäär (1.12 – 5.12) osalevad Prantsusmaal Pariisis – WEU Assamblee 55. täiskogu istungil. Seekordsel täiskogul tuleb muuhulgas arutusele assamblee kaitsekomitee kübersõjategevust käsitlev raport, mille kaasraportööriks on Tarmo Kõuts, kes toetudes Eesti vastavale kogemusele aitas raporti valmimisele oluliselt kaasa. Eesti kogemuse ja teistele riikidele edastatud know-how kübersõjategevuse vastu võitlemisel on rahvusvahelistel julgeoleku- ja kaitsealastel kohtumistel esile tõstnud nii NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kui ka Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees kindral Henri Bentegeat.

Riigikogu pressitalitus