Päevakorras on 5 eelnõu kolmas lugemine ja olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
 

1. Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE) eesmärk on muuta kriminaalmenetluse tõhusamaks ja suurendada menetluse vastavust asjasse puutuvate isikute põhiõigustele. Peamiste meetmetena selle saavutamiseks on süüdistuskohustusmenetluse sätted muudetud üheselt mõistetavaks ja kannatanute huvidele paremini vastavaks. Eelnõu võimaldab eeluurimiskohtuniku juures toimuvate menetluste, eelistungite, lihtmenetluste ja täitmiskohtuniku istungite läbiviimiseks ning prokuröri osavõtu tagamiseks ringkonnakohtu istungist rakendada videokonverentsi; luua ütluste deponeerimise võimalus, muuta noorema kui 14-aastase isiku kohtueelsed ütlused seksuaal- või perevägivallakuriteo asjas kohtumenetluses tõendiks, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud võimalus küsimusi esitada või kui kohtulik ülekuulamine mõjuks muu kuriteo puhul alla 10-aastasele tunnistajale kahjulikult; võimaldada tõendina kasutada ka tema kohtueelseid ütlusi samadel tingimustel jne.

2. Õiguskomisjoni algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (902 SE) eesmärk on tõhustada õiguskaitset haldusmenetluses ja muuta halduskohtu tegevus sujuvamaks. Tegemist on eelnõu (755 SE) uuesti esitamisega, kuna see ei kogunud lõpphääletusel 15. detsembril 2010 vajalikku 51-häälelist toetust ja langes Riigikogu menetlusest välja. Eelnõu täpsustab halduskohtu volituste rakendamist, eelkõige üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele olukorras, kus õige nõude esitamine võib kaebaja jaoks osutuda keeruliseks (nt haldusakti tühistamise asemel tühisuse tuvastamise taotlemine). Mõnevõrra piirab eelnõu senisega võrreldes tuvastamiskaebuse esitamist, välistades selle juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks on tõhusamaid vahendeid. Põhiliseks menetlusliigiks esimese ja teise astme kohtus jääb eelnõu kohaselt endiselt avalik ja suuline menetlus kohtuistungi korraldamisega. Eelnõus on laiendatud istungi läbiviimise võimalusi menetlusosaliste ilmumata jäämise korral, samuti on asja kaalu ja arutusel olevaid küsimusi arvestades võimalik kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste nõusolekust. Kirjaliku menetluse kõrval on eelnõus uudsete lihtsustatud menetlusliikidena ette nähtud lihtmenetlus ja lepitusmenetlus. Eelnõu kaotab ka üldise viite tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis jääb kohaldatavaks ainult konkreetselt viidatud ulatuses ja juhtudel.

3. Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE) eesmärk on võimaldada kuritegusid toime pannud ja varem karistamata isikutele, kellel on ühtlasi narkootiliste ainete tarbimise sõltuvus, kohaldada osaliselt riigieelarve vahenditest rahastatavat sõltuvusravi. Narkomaani sõltuvusravi kavandatakse kohaldada neil juhtudel, kui isikule on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus ning süüdimõistetu on nõus vangistuse asendamisega. Vangistus asendatakse sõltuvusraviga, mille kestus ajaliselt võib olla pikem kui reaalse vanglakaristuse kestus. Samas on aga sel juhul isikule tagatud väiksem vabaduse piirang ning ravi kohaldamine riigi kulul.

4. Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (871 SE) eesmärk on lisada hädaolukorra seadusesse elutähtsa teenusena katkematu side. Katkematu side on eelnõu kohaselt elektroonilise side teenus Riigikogule, Vabariigi Presidendile, riigikantseleile, justiitsministeeriumile, kaitseministeeriumile, siseministeeriumile, välisministeeriumile, politseiasutustele, päästeasutustele, vanglatele ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutustele ja isikutele elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks vajalike sõnumite (raadioside, andmeside, SMS, häälkõne jms) katkematuks ja töökindlaks edastamiseks. Katkematu side eesmärk on tagada side ka olukorras, kus tavakanalid ei toimi. Katkematut sidet korraldatakse peamiselt olemasolevate kommertsoperaatorite ja võrkude baasi. Piiratud juhtudel nähakse ette riigile kuuluvate sideühenduste kasutamine.

5. Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) eesmärk on võimaldada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist teenistuskoerte väljaõppeks sisekaitseakadeemias. Algataja kinnitusel on teenistuskoerte instruktoritele õppeprotsessi läbiviimiseks vajaliku narkootiliste ainete käitlemisloa puudumine on halvendanud koolituse kvaliteeti ja sellega vähendanud ka narkokoerte võimekust avastada narkootilisi aineid.

6. Olulise tähtsusega riikliku küsimusena tuleb arutusele tervishoiu olukord Eestis. Arutelu algatas sotsiaalkomisjon. Ettekande antud teemal peavad  sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhatuse liige ja tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo ja  Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja, tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.
 

 

Euroopa Liidu asjade komisjonis (kell 9) – ülevaade ELi eelarveraamistiku alastest läbirääkimistest; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatisele „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik“ (COM(2010)642), kutsutud rahandusministeeriumi EL vahendite ja regionaalpoliitika nõunik EV alalises esinduses EL juures Brüsselis Kadri Uustal ja riigirahanduse ja strateegia osakonna juhataja Urmas Koidu.

Õiguskomisjonis (15 minutit pärast täiskogu töö lõppu) – korrakaitse seaduse eelnõu (49 SE); arvamuse andmine Riigikohtule.

 

Kell 11 - kohtumine rahvusvaheliselt tuntud advokaadi Robert Amsterdam’iga, kes räägib teemal „Venemaa ja rahvusvaheline õigus”. Vestlust juhib EL asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Kell 13 – Riigikogu esimees Ene Ergma ja vabaühenduste liit EMSL annavad üle kodanikuühiskonna aasta tegijate auhinnad.

Kell 13 – Riigikogu teabekeskuses (Toompea 1) toimub järjekordne Demokraatia töötuba, kus sel korral on kõne all  noorte internetikasutus (rahvusvahelise projekti HUWY tulemuste põhjal). Tartu Ülikooli ja Riigikantselei poolt Eestis läbiviidava projekti HUWY keskne eesmärk on luua noortele võimalus arvamuse avaldamiseks sellest, milline peaks olema internet ja missugused peaksid olema internetikasutust reguleerivad seadused. Ürituse eesmärk on kaasata noori poliitilistesse aruteludesse ning anda poliitikutele ja asjatundjatele tagasisidet noorte ideedest. Arutelu jagatakse nelja teema vahel: küberkiusamine, laste turvalisus internetis, üldine turvalisus ja autoriõigused.

Kell 15 – Ene Ergma kohtub Ukraina suursaadiku Viktor Kryzhanivskyiga.

* Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel (23.01- 27.01) ning delegatsiooni asendusliikmed Indrek Saar (23.01- 27.01) ja Aleksei Lotman (23.01- 28.01) osalevad Prantsusmaal Strasbourgis ENPA 2011. aasta osaistungi töös. Indrek Saar teeb raportöörina ülevaate Moldova parlamendivalimistest ja Aleksei Lotman Berni konventsiooni rakendamise kohta.

Riigikogu pressitalitus