Päevakorras on 5 eelnõu kolmas ja 2 eelnõu esimene lugemine ning olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
 

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (708 SE), mille eesmärk on reguleerida äriseadustiku muutmisega ühinguõigust nii, et Eesti saaks kindlaksmääratud kuupäeval eurole üle minna. Vastavad muudatused tehakse ka krediidiasutuste seaduses, väärtpaberituru seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus ning riigilõivuseaduses. Selleks et võtta euro Eesti Vabariigi ametliku vääringuna äriühinguõiguses kasutusele, tuleb võimaldada ühingute asutamisel hakata väljendama kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid eurodes.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse eelnõu (654 SE), mis näeb ette ülemineku Riigi Teataja väljaandmisele vaid elektroonilises vormis ja sätestab kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas. Peamine arutelu põhiseaduskomisjoni istungil 9. veebruaril keskendus küsimusele, kas peaks säilitama Riigi Teatajat mõnes eksemplaris ka paberkandjal.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu (706 SE), mille eesmärk on tagada riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine ning vältida olukorda, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli. Eelnõu sätestab, et kui kriminaalmenetluses tahtlikult toimepandud kuriteos kahtlustatava või süüdistatava maavanema volitused lõpevad seoses maavanema 5-aastase teenistustähtaja lõppemisega, makstakse maavanemale sotsiaalse tagatisena 6 kuu ametipalga suurune hüvitis välja pärast teenistustähtaja lõppu juhul, kui maavanema suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (709 SE), mille eesmärk on viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt 2011. aasta 1. jaanuarist võtta kasutusele ühisraha euro. Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna. Sularahakäibes kehtib alates eurole üleminekupäevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (721 SE), mille eesmärk on tagada Eesti valmisolek eurole üleminekuks ja mis sätestab kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad ümber eurodesse. Riigilõivude eurodeks ümberarvestamisel on võetud aluseks Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud eurole ülemineku põhiprintsiip, mille kohaselt andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Muuhulgas suurendab eelnõu sularahas tehtava riigilõivumakse piirmäära ja lubab sularahas vastu võtta kuni 10 eurot (= 156, 466 krooni) praeguse 100 krooni asemel.

6. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti Inimarengu Aruanne 2009“ arutelu. Ettekanded teevad aruande peatoimetaja Marju Lauristin, toimetaja Rivo Noorkõiv ja põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

7. Esimesel lugemisel on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (684 SE), mille eesmärk on taastada hambaraviteenusele kehtinud toetus ravikindlustust omavatele isikutele. Eelnõu kohaselt hüvitab haigekassa vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule ühe kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Hambaraviteenuse määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Algatajate arvates peaks see määr olema vähemalt 300 krooni.

8. Esimesel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE), mille väljatöötamise tingis algataja kinnitusel vajadus kasutada töötuse kõrgajal töötukassasse akumuleeritud vahendeid eesmärgipäraselt, parandada töötute olukorda ja pehmendada sellega majanduskriisi tagajärgi. Eelnõu suurendab nende isikute ringi, kellel on õigus töötuskindlustushüvitisele, tõstab hüvitise määra ja parandab töötute majanduslikku toimetulekut.

Komisjonides (kell 14)

Kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE).

Maaelukomisjonis – väljasõiduistung Eesti Maaülikoolis.

Majanduskomisjonis – elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (727 SE).

Kell 14 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Teeme Ära toimkonnaga.

Kell 18.30 – Ene Ergma osaleb NATO välisministrite kohtumisel.

Riigikogu pressitalitus