1. Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE) eesmärk on muuta selgemaks kinnistusraamatusse kantud andmete parandamise regulatsioon, sh juhul, kui kinnisomand või muu kinnisasjaõigus on isiku surma korral läinud üle tema pärijale. Teine eesmärk on teha seadustesse muudatused, mis on vajalikud kinnistusraamatu infosüsteemi arenguks ja üleminekuks asutuste paberivabaks asjaajamiseks.

2. Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu (475 SE) sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. Käesolev seadus reguleerib ka maastikusõidukite maastikul liiklemist.

3. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu (597 SE) eesmärk on muuta kaugkütteseadust, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust ning karistusseadustikku nii, et universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtete hinnakujunduses oleks tagatud parem tarbijate kaitse. Teisel lugemisel lisandus eelnõule muudatusettepanek, mille jõustumisel paranevad oluliselt investeerimistingimused soojuse tootmisse, luuakse eelis keskkonnasõbralike ja valdavalt kodumaiseid kütuseid kasutavatele soojuse tootjatele, samuti tugevneb konkurentsiameti kontroll soojuse tarnelepingute üle. Ka väheneb sissetoodava Vene gaasi osakaal soojatootmises ning suureneb kodumaiste kütteallikate osakaal. Lisaks lepiti kokku sättes, mille järgi ettevõtjad saavad investeerimiskindluse – üksmeelselt jäi selleks 12 aastane periood, mida hakatakse lugema kodumaise toormega, sh jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist energia tootmise alustamisest. Muudatusettepaneku järgi saab volitusi juurde ka konkurentsiamet, et teha järelvalvet soojuse hinna kujunemise ja konkurentsi üle ning soojuse tootmisviiside kooskõlastamise osas.

4. Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE) eesmärk on reguleerida noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib eelnõu noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige.

5. Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE) eesmärk on sätestada ja jõustada direktiivi 2008/51/EÜ järgmiseks vajalikud õigusnormid ja lahendada praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust.

6. Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE) reguleerib avaliku funktsiooniga hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil. Valitsus on 2007-2011. aasta tegevusprogrammi punkti 13 “Kultuuripoliitika” alapunktis 13 kokku leppinud, et seadustatakse põhimõte, mille kohaselt 1% riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitatavate hoonete investeeringuteks mõeldud summadest kasutatakse kunstiteoste sihttellimiseks avaliku keskkonna rikastamiseks.

7. Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE) eesmärk on aidata kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomisele ja luua paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks.

 

8. Rahanduskomisjoni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE) näeb ette, et riigi asutatud sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Kehtiva riigivaraseaduse kohaselt vajavad riigi asutatud sihtasutused laenude võtmiseks asutajate nõusolekut. Riigi poolne asutajaõiguste teostaja võib vastava nõusoleku anda ainult juhul, kui laenudega on arvestatud riigieelarve strateegia või riigieelarve koostamise protsessis või selleks on saadud Vabariigi Valitsuse või rahandusministri nõusolek. Arutelude tulemusena on algataja kinnitusel jõutud seisukohale, et arvestades sihtasutuste eraõiguslikku vormi, oleks siiski ka laenude võtmisel korrektsem, et lõppvastutus jääks taoliste otsuste puhul sihtasutuse juhtorganite kanda.

 

Kell 13 – pressikonverents

Seoses Riigikogu kevadistungjärgu lõppemisega annab Riigikogu juhatus pressikonverentsi (ruum L240). Riigikogu esimees Ene Ergma, aseesimehed Keit Pentus ja Jüri Ratas võtavad kokku VII istungjärgu, räägivad töistest plaanidest suvekuudel ning vastavad ajakirjanike küsimustele.

Pressikonverentsi järel annab Riigikogu esimees üle August Rei nimelise parlamendiuuringu stipendiumi. Selle saab TÜ sotsiaalteaduskonna võrdleva poliitika magistrant Priit Kallakas erakondade liikmeskondade arengu teemalise magistritöö kaitsmise eest. Samas tutvustatakse ka parlamentaarse ajakirja „Riigikogu Toimetised“ värsket numbrit.

Kell 11 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Brasiilia välisministri Celso Amorim’iga.

Kell 12.30 – Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser kohtub Palestiina omavalitsuse välisministri Riad Al-Malkiga.

* NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma ja delegatsiooni liige Sven Mikser osalevad (17.06-18.06) Helsingis NATO PA Rose-Rothi julgeolekuseminaril „Põhja-Euroopa julgeoleku, majanduse ja keskkonna alased perspektiivid”.

 
* Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts ning delegatsiooni liikmed Kalev Kallo ja Imre Sooäär osalevad (14.06-17.06) Prantsusmaal Pariisis Euroopa Julgeoleku- ja Kaitseassamblee Lääne-Euroopa Liidu Assamblee 58. täiskogu istungjärgul. Arutusel on Euroopa kaitseküsimused Lissaboni Leppe kontekstis.

Riigikogu pressitalitus