Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele haridus ja teadusminister Tõnis Lukas (peaministri ülesannetes), majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 7 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad Eestlaste saatmist välismaale, liiklusseaduse muutmist, Vabariigi Valitsuse vägivalla vastu võitlemise arengukava, taristut (infrastruktuuri), töötusega seonduvaid probleeme, rahvatervist

ja riigimaanteede ehitamist.

 
Päevakorras on 21 eelnõu, millest 7 on kolmandal, 9 teisel ja 5 on esimesel lugemisel.

1. Jätkub teisipäeval pooleli jäänud majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (874 SE) esimene lugemine. Eelnõuga täpsustatakse seaduse reguleerimisala, viivistasu aegumise regulatsiooni, alarmsõidukite märgutulede kasutamist, sõiduki valvega hoiukohta teisaldamise ja seal hoidmise tasumäärade kehtestamise aluseid, mootorsõiduki juhi tervisekontrolli tähtpäeva ja juhtimisõigusega seonduvaid üleminekusätteid. Samuti sätestatakse, et ka väljaspool teed sõidukit juhtides peab juhil olema mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimisõigus. Ka ei tohi väljaspool teed mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtides juht olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

2. Esimesele lugemisele tuleb Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu (821 SE), mis algataja kinnitusel soodustab Eesti kodanike Eestisse tagasipöördumist ning motiveerib Eestisse elama jäämist ja siin töötamist. Eelnõu sisaldab hulganisti meetmeid, mille rakendamisega kaasnevad kulud riigieelarvest oleksid algataja hinnangul kuni 630 miljonit krooni.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE), millega muudetakse töötuskindlustuse seaduses kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Eelnõu kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Teisel lugemisel lisandus eelnõusse muudatus, mis suurendab Eesti Töötukassa rolli tööhõiveprogrammi koostamise ja heakskiitmise protsessis. Muudatuse kohaselt koostab tööhõiveprogrammi Eesti Töötukassa koostöös sotsiaalministeeriumiga, ning töötukassa nõukogu poolt heakskiidetud tööhõiveprogrammi kiidab heaks valitsus. Eelnõu algtekstis toimus see sotsiaalministri ettepanekul. Täiendava tingimusena on lisatud sotsiaalministri vetoõigus tööhõiveprogrammi heakskiitmise otsuse tegemisel..

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE). Kolmandaks lugemiseks laekus eelnõule 21 muudatusettepanekut kogumahus 147 miljonit krooni. Rahanduskomisjoni ettepanekutega suurendatakse eraldisteks ja investeeringuteks kavandatavaid vahendeid, sealhulgas erakondade rahastamise järelevalve komisjoni loomiseks, TTÜ investeeringute kaasfinantseerimiseks, tulenevalt võlakaitseseaduse jõustumisest ja bussidotatsioonide suurendamiseks, samuti eraldisi tegevustoetusteks erinevatele organisatsioonidele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Eelarve kogumaht on ligikaudu 5,9 miljardit eurot.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE), mille eesmärk on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse täna kehtivas õiguses sätestatud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Lisaks on muudatuste eesmärgiks ühtlasi viia siseriiklik seadusandlus kooskõlla direktiivis 94/19/EÜ (hoiuste tagamise direktiiv, 2009/14/EÜ) tehtud viimaste muudatustega. Sellest tulenevalt tõstetakse hoiuste tagamise piirmäära seniselt 50 000 eurolt 100 00 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

 

6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE), mis täpsustab meresõiduohutuse alaseid nõudeid, ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Teisel lugemise käigus eelnõusse viidud muudatus näeb ette tankerite kohustusliku eskortimise sisemeres ja sadama akvatooriumis. Eelnõuga kehtestatakse ka mitmed uued riigilõivud ja ajakohastatakse uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni.

 

7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (824 SE),mille eesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Eelnõu annab muuhulgas Eesti aukonsulile õiguse väljastada Eesti isikutunnistusi. Kehtiva seaduse kohaselt väljastavad konsulaarametnik ja aukonsul välisriigis viibivale Eesti kodanikule Eesti kodaniku passi. Isikutunnistuse väljastamise õigus on praegu ainult konsulaarametnikul.

 

8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE), mis täpsustab välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmisega seotud sätteid.

9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE & 724 SE), mille eesmärk on lahendada probleemid, mis tekivad kalandussektoris kalavaru ülepüügi tõttu. Eelnõuga sätestatakse normid, mille alusel vähendatakse ülepüüki teinud ettevõtja järgmise aasta püügivõimalust; antakse võimalus hüvitada n-ö sunnitud alapüük ettevõtjale, kelle püügivõimalused jäid täies mahus kasutamata teiste ettevõtjate tehtud ülepüügi tõttu ning antakse riigile võimalus reageerida ülepüügile adekvaatselt ja õigel ajal. Ka muudab eelnõu kalavaru kasutamine avalikkuse jaoks läbipaistvamaks. Eelnõu kohaselt on andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tema tegeliku väljapüügi kohta avalikud. Põllumajandusministeerium peab edaspidi iga kvartali kohta koostama ja veebilehel avalikustama ülevaate, mis hõlmab eelnimetatud andmed kõikide Eesti kutseliste kalapüüdjate kohta. Andmed avalikustatakse veealade, maakondade ja püsiasutusega väikesaarte kaupa.

 

10.-12. Teisel lugemisel lähevad lõpphääletusele eelnõud (850 OE), (851 OE) ja (852 OE), mis pikendavad kaitseväe kasutamist välismissioonidel EL Põhjala lahingugrupis, Kosovos ning Bosnia ja Hertsegoviinas.

 

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

 

 

Kell 11 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Teaduste Akadeemia üldkogul (Akadeemia majas).

 

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Mustamäe Sotsiaalmaja.

 

Kell 16 – Riigikogu õiguskomisjoni liikmed kohtuvad ELSA Estonia (European Law Students Association) üliõpilastega (ruum 241).

* NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma ja liikmed Sven Mikser (4.12-8.12) ning Kadri Simson (4.12- 9.12) osalevad Ameerika Ühendriikides Washingtonis NATO PA Atlandiülesel parlamentaarsel foorumil.

 

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps osaleb(7.12-10.12) raportöörina Prantsusmaal Strasbourgis ENPA migratsioonikomitee ja monitooringukomitee istungitel. Arutusel on Gruusia, Moldova, Ukraina, Serbia, Armeenia, Albaania ja Türgi liikmekohustuste täitmisega seotud küsimused.

* Riigikogu liige Peeter Tulviste osaleb (7.12-15.12) Jaapanis Nagoyas Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Nõukogu (ISSC) 28. üldassambleel.

Riigikogu pressitalitus