Eelinformatsioon kolmapäevaks, 8. aprilliks
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, rahandusminister Ivari Padar ja siseminister Jüri Pihl. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad riigi majanduslikku olukorda, Eesti seisukohti üleilmse finants- ja majanduskriisis, piiriületuskorda, rohelise energia ja vee erikasutust, eelarvepoliitikat ja jõuametkondade suhteid kodanikuühiskonnaga.
Päevakorras on 6 eelnõu, millest 3 on teiselt ja 3 esimesel lugemisel.
1. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (440 SE), millega ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist riikide vahel ning sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Leping piirab lepinguosalise riigi maksustamisõigust, mis tähendab, et lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi. Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsad tingimused, kuna uusi maksustamisõigusi leping riigile ei anna. Kui näiteks lepingus on dividendilt kinnipeetav kõrgeim lubatud tulumaksumäär 5%, kuid riigi seaduse kohaselt mitteresidendile makstavalt dividendilt tulumaksu kinni ei peeta, siis ei teki riigil lepingu alusel õigust dividendilt 5% tulumaksu võtta.
2. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE), mille eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 764/2008 Eesti õiguses rakendumise tagamine. Nimetatud määrus käsitleb vastastikuse tunnustamise põhimõtet kaupade vaba liikumise osas ja sätestab protseduurireeglid kaupade vaba liikumise osas takistuste tegemiseks. EÜ asutamislepingu artiklitest 28 ja 30 tuleneb, et sihtliikmesriigid ei saa oma territooriumil keelata selliste toodete müüki, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis ja mis ei kuulu ühtlustamisele ühenduse tasandil, välja arvatud siis, kui sihtliikmesriigi kehtestatavad tehnilised piirangud on õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 kirjeldatud alustel või põhinevad üldiste avalike huvidega seotud kaalukatel nõuetel, mida on tunnustatud Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikas.
3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud sadamaseaduse eelnõu (393 SE), mille peamine eesmärk on reguleerida sadamate tekkimise ja tegevusega seonduvaid aspekte, nagu üldine sadamaala laevaliikluse korraldus, sadama turvalisuse tagamine ja keskkonnakaitse nõuded sadamateenuste osutamisel. Eelnõuga tuuakse seaduse tasemel esmakordselt välja väikesadama mõiste ja luuakse väikesadamatele soodsam tegutsemiskeskkond. Lisaks annab eelnõu selge regulatsiooni riigi omandis olevatesse veekogudesse sadamaehitiste (kaide ja muude rajatiste) ehitamise võimaldamiseks ja lõpetab praeguse olukorra, kus sadamaehitiste rajamine veekogude põhjale on takistatud. Senine puudulik regulatsioon on algataja kinnitusel põhjustanud probleeme ettevõtjatele oma investeeringute
4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE), mis annab teeomanikele õiguse piirata liiklust nii riigi põhimaanteel kui ka muudel teedel. Eelkõige puudutab see raskeliiklust Eesti peamistel maanteedel, mille omanikuks seaduse tähenduses on maanteeamet. Lisaks võimaldab eelnõu kasutada kaameraid mootorsõidukijuhtide teooria- ja sõidueksami vastuvõtmisel ning sõidukite tehnoülevaatusel ülevaatuspunktides. Algataja hinnangul võimaldab kaamerate ülesseadmine tagasiulatuvalt hinnata nõuete järgimist eksamineerimise läbiviimisel, vältimaks olukordi, kus juhtimisõigus omandatakse puudulike teadmiste alusel või näiteks pettuse teel teise isiku abil. Kaamerate ülesseadmine tehnoülevaatuspunktides on algataja kinnitusel preventiivne meetod tehnoülevaatuse kvaliteedi tagamiseks ja võimaliku korruptsiooni vältimiseks. Kaamerate paigaldusega tekib ARKil võimalus kontrollida, kas konkreetne auto on käinud tehnoülevaatusel ja kas ülevaatuse ajal peeti kinni sõiduki kontrollimise metoodikast. Kolmanda teemana reguleerib eelnõu kaugsõidujuhtide tööaja korraldust. Eelnõu sätestab, et kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada 10 tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta. Kehtiva seaduse sõnastusega võrreldes puudub juhi töötamisel sellel perioodil minimaalse kestvuse nelja tunni säte, mis oli vastuolus Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga.
5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (452 SE), mis annab ämmaemandatele õiguse osutada ämmaemandusabi teenust iseseisvalt ja likvideerib ämmaemandate senised tegevuspiirangud. Algataja väitel annab see naistele võimaluse valida erinevate teenuseosutajate vahel ja enda tõekspidamistega sobiva teenuse nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt. Eelnõuga taastatakse Eestis varem kehtinud ämmaemanda õigus iseseisvalt väljastada ravimiretsepte, manustada ravimeid ja määrata ravi. Sisuliselt taastatakse ämmaemanda õigus iseseisvalt jälgida raseduse kulgu ja sünnitusjärgset perioodi. Samuti antakse ämmaemandatele õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele minemise kohta ja raseduse ajal töö(teenistus)tingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta.
6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud biotsiidiseaduse eelnõu (446 SE), mis viib biotsiidide turustamist ja kasutamist reguleerivad õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Biotsiidiseaduse eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist, keskkonda ning vara, kehtestades selleks asjakohased nõuded biotsiididele, nende turustamisele ja kasutamisele. Biotsiidide ohutu kasutamise ja turule lubamise eelduseks on biotsiididele turustusloa andmine ja biotsiidides kasutamiseks ettenähtud toimeainete kandmine biotsiididirektiivi vastavatesse lisadesse. Ühtsete nõuete rakendamine biotsiidide turustamisele ja kasutamisele Euroopa Majanduspiirkonnas on eelduseks kaupade vaba ja ohutu liikumise tagamiseks liikmesriikide vahel. Samuti võimaldab selline ühtsete tingimuste rakendamine turustuslubade riikidevahelist vastastikust tunnustamist, mis vähendab dokumentide menetlemise aega ja seega ka kulutusi.
Kell 12.45 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Eestisse visiidile saabuva Läti presidendi Valdis Zatlersiga.
* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (kuni 10.04) ENPA delegatsiooni koosseisus raportöörina Aserbaidžaanis Bakuus informatsiooni kogumise eesmärgil toimuval visiidil. Kavas on kohtuda Aserbaidžaani presidendi, parlamendi esimehe, välisministri, justiitsministri, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poliitikute, samuti ajakirjanike ja ühiskondlike organisatsioonide esindajatega. Visiidi käigus külastatakse ka Nahhitševani Autonoomset Vabariiki. Visiidi tulemusel on kavas koostada raport selle kohta, kuidas Aserbaidžaan täidab Euroopa Nõukogu ees võetud kohustusi.
Riigikogu pressitalitus