Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Marko Pomerants. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 8 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad inimarengu aruannet, ohtlikke transiitveoseid, säästvat sotsiaalset arengut, aktsiise, päästeteenistuse võimekust, omavalitsuste rahastamist, tuumavaba maailma ning riigifirmade juhtide ja ministrite palgakorraldust.

Päevakorras on 13 eelnõu, millest 3 on kolmandal ja 10 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (673 SE), mille eesmärk on automaatse liiklusjärelevalve ja sellele järgneva kirjaliku hoiatamismenetluse ökonoomsuse, kiiruse ja usaldusväärsuse tõstmine. Eelnõu lihtsustab juriidilisele isikule ja asutustele trahviteate elektroonilise kättetoimetamise korda ja ühtlasi minimeerib trahviteate edastamisel vigade (vale adressaat vms.) esinemise võimalust.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE), mis võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ja kergitab selle alates 2026. aastast 65 aastani, tõstes seda alates 2017. aastast 3 kuu võrra igal aastal. Algataja hinnangul on seaduse eesmärgiks kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE), mis võimaldab taotleda toetust ka põllumajandustootjail, kelle maa ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Algataja selgituse kohaselt on enamuse põllumajandustootjate, seega ka otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste taotlejate maa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud. Siiski võib 2009. aasta täiendavate otsetoetuste taotlemise andmetele tuginedes väita, et ligi 7000 taotlejast hinnanguliselt 50 taotlejat kasutavad maad, mis ei ole registrisse kantud ning seega on eelnõuga kavandatud seadusemuudatus nende suhtes soodustava iseloomuga.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (678 SE), mille eesmärk on luua volitusnorm spordiregistri asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Hetkel on spordiregister loodud eraõigusliku andmebaasina Spordikoolituse ja Teabe Sihtasutuse poolt. Eesti spordiregistri loomine muudab süsteemsemaks ja efektiivsemaks sporditeabe kogumise. Seaduse oluline positiivne mõju on teabele kergema juurdepääsu võimaldamine kodanikule, kes saab veebi vahendusel adekvaatset infot treenerite kvalifikatsiooni kohta, spordisfääris tegelevate huvi- ja erakoolide kohta, samuti spordirajatiste kohta.

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE), millega viiakse jäätmeseadusesse ja maapõueseadusesse kaevandamisjäätmeid käsitlev regulatsioon, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest. Viimaste eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kahjulikku mõju, mis tuleneb keskkonnale või inimese tervisele selliste kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE), mis kaotab ära koolieelses lasteasutuses viibivate laste jaotamise rühmadesse vanuse järgi ja loob võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht juhul kui valla või linna territooriumil on vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE), mille eesmärk on reguleerida noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib eelnõu noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige.

8.  Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu (706 SE), mille eesmärk on tagada riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine ning vältida olukorda, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli. Eelnõu sätestab, et kui kriminaalmenetluses tahtlikult toimepandud kuriteos kahtlustatava või süüdistatava maavanema volitused lõpevad seoses maavanema 5-aastase teenistustähtaja lõppemisega, makstakse maavanemale sotsiaalse tagatisena 6 kuu ametipalga suurune hüvitis välja pärast teenistustähtaja lõppu juhul, kui maavanema suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE), mis täpsustab meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa Eesti laevade meresõiduohutuse tõstmisele. Eelnõuga kehtestatakse mitmed uued riigilõivud ning täpsustatakse ja ajakohastatakse uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni kaubandusliku meresõidu koodeksis. Uppunud vara ülestõstmise regulatsiooni laiendatakse lisaks territoriaalvetele ka majandusvööndisse ja laevatatavatesse sisevetesse uppunud varale.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE), millega sätestatakse aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aeg ja keeld seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Seoses ekspordi tolliprotseduuri kohaldamise lõpetamisega vee- või õhusõiduki pardavarudele sätestatakse pakendiaktsiisi vabastus Eestist rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatava kauba pakendile. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Eelnõuga viiakse kooskõlla pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse pakendmaterjali liigitus.

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (709 SE), mille eesmärk on viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt 2011. aasta 1. jaanuarist võtta kasutusele ühisraha euro. Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna. Sularahakäibes kehtib alates eurole üleminekupäevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.

12. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (721 SE), mille eesmärk on tagada Eesti valmisolek eurole üleminekuks ja mis sätestab kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad ümber eurodesse. Riigilõivude eurodeks ümberarvestamisel on võetud aluseks Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud eurole ülemineku põhiprintsiip, mille kohaselt andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Muuhulgas suurendab eelnõu sularahas tehtava riigilõivumakse piirmäära ja lubab sularahas vastu võtta kuni 10 eurot (= 156, 466 krooni) praeguse 100 krooni asemel

13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE), mille eesmärk on luua õiguslik olukord isikute jaoks, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele. Seaduse jõustumisel on nimetatud isikutel õigus keelduda andmast selgitusi ja ütlusi, kui see võib lõppeda talle informatsiooni andnud isiku tuvastamisega. Ka vähendab eelnõu kannatanu tõendamiskoormust mittevaralise kahju eest hüvitise taotlemiseks isiklike õiguste rikkumise korral ja kohustab hüvitise suuruse väljamõistmisel arvesse võtma ka kahju hüvitamise preventiivset eesmärki.

* Riigikogu delegatsioon eesotsas Riigikogu esimehe Ene Ergmaga viibib (2.04-10.04) ametlikul visiidil Indias. Riigikogu delegatsiooni kuuluvad veel keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi, väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ning Riigikogu liikmed Peeter Tulviste ja Raivo Järvi, samuti osaleb visiidil Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul. Delegatsiooniga koos on Indias ka Eesti äridelegatsioon. Visiidi kavas on kohtumised India riigi- ja parlamendijuhtidega, kus arutatakse mitmepoolseid, sealhulgas Euroopa Liidu ja India kontakte, samuti Eesti ja India kahepoolseid suhteid. 

* Riigikogu liige Vladimir Velman osaleb (7.04-10.04) Venemaal Moskvas rahvusvahelisel konverentsil „Võit fašismi üle 1945. aastal: selle tähendus SRÜ rahvastele ja maailmale”. Konverentsi korraldab Venemaa Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Venemaa Teaduste Akadeemia ning SRÜ Valitsustevahelise Haridus-, Teadus- ja Kultuurikoostöö Fondiga

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige ENPA keskkonna-, põllumajanduse ja kohalike omavalitsuste komitee esimees Aleksei Lotman osaleb (6.04-7.04) Prantsusmaal Pariisis ENPA keskkonna põllumajanduse ja kohalike omavalitsuste komitee istungil.

Riigikogu pressitalitus