Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 7 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad tööturgu, välispoliitikat- ja välissuhtlust, riigivara müüki, valdade saneerimist, regionaalhaldust ja eurorahade kasutamist.
 

Päevakorras on peaministri poliitiline avaldus ja 8, eelnõu, millest 2 on kolmandal, 1 teisel ja 5 esimesel lugemisel.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE), millega alates 1. jaanuarist 2010 viiakse riigikantselei avaliku teenistuse arendamise valdkond üle rahandusministeeriumi haldusalasse, kuna algataja hinnangul peaks avaliku teenistuse arendamine kuuluma just selle ministeeriumi valitsemisalasse. Seaduse rakendamiseks moodustatakse rahandusministeeriumis riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond.  

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE), mille eesmärk on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamine. Kolme asutuse liitmine väldib tööülesannete dubleerimist ja killustamist, vähendab sihtrühmade halduskoormust ja aitab piiratud ressursside tingimustes leida võimalusi põhiülesannete paremaks täitmiseks.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (466 SE), mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse aktsionäri õiguste direktiiv. Direktiivi eesmärk on lihtsustada aktsionäridel hääleõiguse kasutamist. Aktsionärid, kes ei ole liikmesriigis, kus on äriühingu registreeritud asukoht, peaksid saama oma õigusi seoses üldkoosolekuga kasutada sama hõlpsasti kui äriühingu registreeritud asukohas olevad aktsionärid. Seaduse vastuvõtmisel saavad Eesti aktsiaseltsid ja osaühingud soovi korral oma aktsionäridele ja osanikele võimaldada üldkoosolekul või osanike koosolekul hääletamist elektrooniliste vahendite abil, kui see on turvaline ja võimaldab isikute identifitseerimist.

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (565 SE), mis täpsustab seni kehtivat eksporditagatise mõistet ja määratleb riigi vastutuse rakendumise mehhanismi. Eelnõu näeb ette EL direktiivides nõutava kohustuste otsese tagamise riigi poolt ning viib selle vastavusse EL pangandusalaste direktiividega. Viimase kohaselt loetakse riiklikuks ehk riskivabaks tagatiseks vaid sellist kohustust, mis on otseselt riigi poolt tagatud.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), mille eesmärk on täiendada riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõigust käsitlevad õigusnorme ja muuta õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õigus sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest. Eelnõus sisalduv regulatsioon peaks vähendama ka võõrandamise menetluse ajakulu ja halduskoormust, tagades seejuures õigustatud isikutele võimalus omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE), mis kaotab tulumaksuvabastuse õppelaenu intressidelt ja ametiühingu liikmemaksudelt. Algataja hinnangul jääb õppelaenu intresside tulust maha arvata jätmisel 2011. aastal riigieelarvest tagastamata ca 25 mln krooni tulumaksu ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude maha arvata jätmisel ca 10 mln krooni.

8.  Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE), mille peamine eesmärk on täpsustada äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande maakohtute registriosakondadele esitamise regulatsiooni ja sätestada alus majandusaasta aruande taksonoomia kehtestamiseks.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud lepitusseaduse eelnõu (487 SE), mille peamine eesmärk on kohtumenetluse kõrval alternatiivse vabatahtlikkusel põhineva vaidluste lahendamise viisi edendamine Eestis. Läbirääkimistest eristab seda mõlema poole usaldust omava erapooletu kolmanda isiku kaasamine, kes on valmis tüli lahendamisele kas vahendamise või aktiivse nõustamise teel kaasa aitama. Kohtumõistmisest ja arbitraažist eristab lepitamist asjaolu, et nimetatud kolmandal isikul puudub poolte suhtes siduva otsuse tegemise pädevus. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt advokaatidest ning notaritest lepitajate tegevust.

Kell 10 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub tsiklisõidu Baltic Chain Run 2009 korraldajatega (ruum L240).

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Keit Pentus osaleb rahvusvahelise eakate päeva konverentsil Rahvusraamatukogus.

* Jätkub (kuni 2.10) Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) 2009. aasta istungjärgu sügisistung, millest võtab osa ENPA Eesti delegatsioon eesotsas delegatsiooni juhi Andres Herkeliga. Delegatsiooni koosseisus osalevad ENPA sügisistungil Mailis Reps ja Indrek Saar.

Riigikogu pressitalitus