Kell 13 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad põllumajandusminister Ester Tuiksoo, rahandusminister Aivar Sõerd ja siseminister Kalle Laanet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 9 Riigikogu liiget. Siseminister peab vastama küsimustele, mis puudutavad korrakaitset ja andmekaitset, politsei tööd, kiirreageerimisoperatsioone siseturvalisuse tagamisel ja sisejulgeoleku valdkonna töötajate palku; rahandusministril tuleb aru anda maksusaladusega seonduvast ja põllumajandusministril maaelu arengust aastatel 2007-2013.
Kell 14 – täiskogu istung
Päevakorras on13 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 3 teisel ja 7 esimesel lugemisel. Uuesti tuleb arutusele ka Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus.
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (923 SE), mille põhieesmärk on vähendada kinnipeetavate arvu vanglates. Süüdimõistetute reaalset kinnipidamist hakkaks eelnõu kohaselt asendama elektrooniline valve. Elektroonilise valve näol on tegemist nn koduaresti printsiibiga, millega süüdismõistetule kehtestatakse kodust väljumisel kindlad ajalised piirangud. Viimaste järgimist kontrollib käe või jala ümber seatud käekella meenutav seade, mis saadab teatud ajavahemike järel välja kodeeritud signaali. Elektroonilist valvet on algataja sõnul otstarbekas rakendada kergemate kuritegude puhul.
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse, maksukorralduse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE), mille põhiline muudatus käsitleb varumakse maksja mõiste üheselt mõistetavalt sätestamist. Kehtiva seaduse kohaselt oli importijal kohustus tasuda varumakse. Importija mõiste omakorda andis võimaluse seda erinevalt tõlgitseda: kas varumakse maksab isik, kes on kütuse omanik või isik, kes selle tarbimisse vormistab. Seaduse muudatus võimaldab ka paremini jälgida varumakse laekumisi, kasutades selleks maksu- ja tolliameti aktsiisimaksjate andmebaasi.
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud ehitusseaduse, hooneühistuseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE), mille eesmärk on aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele. Olemasolevate hoonete kasutajatele võimaldab eelnõu regulatsioon lihtsamat ligipääsu informatsioonile, mis puudutab hoone energiatarbimist ja võimalikke energiasäästumeetmeid, uutes hoonetes tuleb hoonete kavandamisel rakendada Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel. Ühtlasi on eelnõu eesmärk määrata kindlaks energiamärgiste väljastamise alused ning meetmed katelde, konditsioneeride ja küttesüsteemide efektiivsuse tõstmiseks.
Neljanda päevakorrapunktina on arutuse all Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus. Kõnealune seadusega tunnistatakse kehtetuks Eesti omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3, mille kohaselt lahendatakse Saksamaale hilisümberasujate vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega, andes olemasolevad taotlused läbivaatamiseks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalikele komisjonidele.
Teisel lugemisel on valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE), mis teeb käsitletavaisse seadustesse hulganisti tehnilist laadi parandusi ja täpsustusi. Viimased on vajalikud praktikas tõstatatud probleemide ja vastuolude lahendamiseks, mis on tingitud teistes õigusaktides sisseviidud muudatustest või seadusesätete erinevast tõlgendamisest. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 28. novembril.
Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (947 SE), mille eesmärk on anda kriminaalmenetluses jälitustoiminguks loa väljastamise õigus lisaks Harju Maakohtule ka teistele maakohtutele. Muudatuse tulemusena ei oleks väljaspool Tallinna asuvatel prokuröridel enam vajalik loa taotlemiseks pealinna sõita. See võimaldaks eelnõu algataja kinnitusel olulist aja ja raha kokkuhoidu. Ka nähakse maakohtu esimehele ette õigus määrata jälitustoiminguks loa andmiseks kuni kolm kohtunikku, vähendamaks kohtute töökoormust. Kokku võivad jälitustoiminguteks loa andmise õiguse eelnõu kohaselt saada kuni 16 kohtunikku senise 2 kohtuniku asemel.
Kohtumised, konverentsid, seminarid
* Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb (kuni 29.09) Soomes Helsingis Euroopa Liidu parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumisel. Muu hulgas on arutusel Soome eesistumisaja programm, Euroopa Liidu laienemise, ühtse välis- ja julgeolekupoliitika, kriisijuhtimise ja konfliktijärgse taastamisega seotud küsimused.
* Riigikogu kultuurikomisjoni liige Katrin Saks osaleb (kuni 28.09) Prantsusmaal Strasbourgis soome-ugri teemalisel konverentsil, kus ta esineb ka ettekandega. Konverentsi korraldavad Euroopa Parlamendi soome-ugri foorum ning soome-ugri vähemuste interrühm.
* Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Evelyn Sepp osaleb (kuni 27.09) Šveitsis Genfis Parlamentidevahelise Liidu (IPU) korraldataval õigusemõistmise ja parlamentaarse kontrolli alasel seminaril, kus käsitletakse vabadusekaotuse, õiglase kohtuprotsessi tagamise, õigusemõistmise turvalisuse ning karistamatuse vastase võitlusega seotud küsimusi.
Riigikogu pressitalitus