Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, siseminister Jüri Pihl ja sotsiaalminister Maret Maripuu. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 14 Riigikogu liiget. Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad info liikumist, Eesti kuulumisest Euroopa viie ebavõrdsema sissetulekuga riigi hulka, Iraagi tsiviilelanikkonna turvalisust, riigieelarvet ja rahutuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamist; siseminister räägib päästeteenistuse olukorrast, maatehingute peatamise lõpetamisest, uurimistoimingutest, päästeteenusest saartel ja politsei tegevusest; sotsiaalministril oodatakse vastuseid pensionipoliitika ning haiglate ja tervishoiu rahastamise teemal.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimese päevakorrapunktina annab peaminister Andrus Ansip Riigikogule üle 2008. aasta Riigieelarve ja 2007. aasta lisaeelarve ning esineb poliitilise avaldusega.

Seejärel jätkab Riigikogu teisipäevase päevakorra menetlemisega, mis katkes SE 83 aruteluga. Kokku on kolmapäevases päevakorras menetlemisele 17 eelnõu, millest 1 on kolmandal ja 16 esimesel lugemisel.

Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE), mis viib kehtivatesse seadustesse sisse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividest tulenevad muudatused. Kõige kaalukamaks muudatuseks on algataja kinnitusel hüvitamise piirmäärade tõstmine varakahju puhul 1 miljoni euroni ja isikukahju puhul 5 miljoni euroni kindlustusjuhtumi kohta, sõltumata kannatanute arvust. Eelnõu toob kaasa ka muudatuse, millega loobutakse poliiside kaasaskandmise ja paberkandjal esitamise nõudest; kindlustuskatte kontrollimine toimub edaspidi liikluskindlustuse registri vahendusel. Edaspidi piisab, kui lepingud ja poliisid on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud keskkonnavastutuse seaduse eelnõu (77 SE), mis sätestab keskkonnakahju vältimise ja heastamise regulatsiooni, ning tagab kahju tekitaja poolt kahjustatud keskkonna taastamise või asendamise. Eelnõu eesmärgiks on tagada keskkonnale tekitatud kahju tegelik heastamine. Algataja hinnangul võib see põhjustada keskkonnakahju tekitanud isikuile ühelt poolt majandusraskusi, kuid teiselt poolt motiveerib seaduse rakendamine keskkonnasäästlikku käitumist ja paneb ettevõtjaid investeerima keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse.

Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tööturuteenuste ja – toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (103 SE), millega luuakse tööpoliitika infosüsteem, mis võimaldab tööpoliitika valdkonnas rakendatavate poliitikameetmete tõhusat analüüsi ja seiret.

Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), mis loob õigusliku aluse Eesti liitumiseks Schengeni infosüsteemiga. Viimase kaudu saavad osaliste määratud asutused automatiseeritud otsingumenetluse abil kätte teateid, mis puudutavad isikute ja esemete piirikontrolli või ka riigis siseriikliku õiguse kohaselt tehtavat politsei- ja tollikontrolli. Ka võimaldab süsteem vahetada andmeid välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld. Lisaks võtab eelnõu võtab kasutusele ka „ohu” mõiste, et üheselt defineerida selle mõiste sisu ja vältida liiga laia tõlgendamist.

Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE), millega ülevõetavate direktiivide eesmärk on soodustada õpilaste ning teadlaste rännet kolmandatest riikidest ja luua liikmesriikides ühtsed standardid elamisloa taotlemiseks. Samas on eelnõu eesmärk vähendada ka neid riske, mis seotud illegaalse immigratsiooniga. Nii sätestab eelnõu välisõliõpilastele piisava õppekeele oskuse nõude. Eelnõuga volitatakse haridus- ja teadusministrit kehtestama määrus, mis sätestaks õppekeele piisava oskuse tõendamise tingimused ja korra.

Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu (68 SE),mis reguleerib Riigikogu menetluses oleva perekonnaseaduse eelnõust (55 SE) lähtuvaid toiminguid, nende õiguslikke aluseid ja korda. Ühe olulisema muudatusena näeb eelnõu ette ülemineku paberil tehtavatelt perekonnaseisuaktidelt elektroonilistele perekonnaseisutoimingutele. Lisaks täpsustab eelnõu isaduse omaksvõtu aluseid ja näeb ette, et lapse hooldaja kantakse rahvastikuregistrisse. Uue nähtusena kohustab eelnõu perekonnaseisuametnikke kandma abielu sõlmimisel talaari.

NB! Täielik päevakord asub aadressil https://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=tk_nadal

Kohtumised, seminarid

Kell 9 – Riigikogu kultuurkomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kohtub ÜRO rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sallimatuse teemaga tegeleva eriraportöör Doudou Diène’ga.

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kohtub Eestis visiidil viibiva Hiina delegatsiooniga.

Kell 12 – Kristiina Ojuland kohtub Valgevene opositsiooni liidri Anatoli Lebedkaga.

Kell 12 – Riigikogu õiguskomisjon kohtub Eestis viibivate õigusküsimustega tegelevate Georgia parlamendiliikmetega.

* Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liikmed Mart Jüssi ja Vladimir Velman osalevad (24.09-26.09) Rootsis Göteborgis Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu (PN) keskkonnakomisjonide ühisel energia efektiivsuse alasel seminaril ning BA ja PN õiguskomisjonide ühisel illegaalse migratsiooni alasel seminaril.

Riigikogu pressitalitus