1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (72 SE). Seaduseelnõu eesmärgiks on eelkõige viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuaril 2010 jõustunud seaduse teksti, muutes teksti arusaadavamaks ning selgemaks. Seadust täiendatakse sätetega, mille eesmärgiks on tagada Leader-meetme rakendamine vastavalt meetme eesmärkidele ning luua võimalused Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks. Samuti muudetakse seaduse sätetes sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna viidatavaid määrusi on muudetud või on need asendatud uutega. Üheks seaduse eesmärgiks on reguleerida ka enne kulutuste tegemist riigieelarvest tegevuse rahastamisega seonduvat.

 

2) Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (93 SE). Eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2010. aasta lõpus jõustunud Euroopa Komisjoni vastavast direktiivist tulenevad uued nõuded. Nimetatud direktiiviga sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks. Seadusmuudatustega lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele.

 

 

Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE). Seadusmuudatustega täiendatakse nimetatud seadust selliselt, et Eestil oleks võimalik teha deklaratsioon vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonile, mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1996. Muudatus tagab, et Eestis saab piiriülese elemendiga lapse ja vanema suhetes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuda ühtsest regulatsioonist ja tulevikus ei pea arvestama õigusabilepingutest tulenevaid erisusi.

 

 

1) 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (99 SE). 2012. aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit eurot ja kuludeks 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Ligi üks kolmandik kasvust on tingitud heitmekvootide müügist tehtavatest investeeringutest.

 

2) 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (100 SE). Eelnõuga tõstetakse alkoholi aktsiisimäära 5%, samuti muudetakse Eesti Haigekassa seadust ja töötuskindlustuse seadust nende seaduste alusel moodustatud juriidiliste isikute vahendite hoidmist ja haldamist puudutavas osas. Haigekassa ja Töötukassa hoiavad kogu oma vaba raha neile kuuluvatel pangakontodel, mis liidetakse riigi pangakontode kontserni koosseisu. Nad on jätkuvalt oma rahade peremehed ja saavad igal ajal kasutada oma rahalisi vahendeid seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. Rahandusministeerium maksab neile vahendite jäägilt intressi. Lisaks mainitule tehakse veel terve rida muudatusi eelnõu pealkirjas mainitud seadustes.

 

3) Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on Euroopa Liidu nõukogu vastavate direktiivide rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Eelnimetatud direktiivid täpsustavad rahvusvahelise ametiabi andmise korda ning seetõttu on vajalik vastavad täpsustused ka seadusesse sisse viia.

 

4) Erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (92 SE). Eelnõuga soovitakse muuta ülikooliseaduses ühisõppekavade regulatsiooni, et toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel, samal ajal kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, on eelnõus erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses korrigeeritud viiteid ülikooliseadusele. Lisaks on eelnõuga parandatud viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist. Eelnõu koostamisel olid oluliseks sisendiks Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljatoodud probleemid ühisõppekavade avamisel.

 

5) Lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE). Eelnõu eesmärk on transpordiohutuse suurendamine lennu-, raudtee- ja laevaõnnetuste ohutusjuurdluse korraldamise läbi. Muudatustega tahetakse koondada transpordiõnnetuste ohutusjuurdluse pädevus ning kompetents loodavasse sõltumatusse ning alalisse Ohutusjuurdluse Keskusesse, mille ülesandeks on õnnetuste põhjuste väljaselgitamine, transpordiohutusalaste soovituste ja ettepanekute formuleerimine ning nende menetlemise jälgimine.

 

6) Taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE). Eelnõu eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu vastava määrusega.

 

 

Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu koosolekul.

 

Kell 10 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Ungari suursaadiku Erik Hauptiga.

 

*

 

 

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps osaleb ENPA raportöörina Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku korraldataval inimõiguste kaitse teemalisel ümarlaual.

 

 

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni aseesimees Heljo Pikhof ja liige Väino Linde osalevad Saksamaal Berliinis Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra ja Šveitsi 7. luure- ja julgeolekuteenistuste järelevalve parlamendikomisjonide konverentsil. Kõne all on parlamendi ja avalikkuse informeerimise mehhanismid luure- ja julgeolekuteenistuste tegevusest.

 

 

Riigikogu pressitalitus