Eelinformatsioon kolmapäevaks, 26. jaanuariks

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, siseminister Marko Pomerants ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 8 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad 2011. aasta rahvaloendust, Eesti demograafilist jätkusuutlikkust, veeohutust, tervishoiusüsteemi arendamist, Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist viisavabadust, üliõpilaste toimetulekut, veoautode järjekorda idapiiril ja e-hääletamist.

Päevakorras on 16 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 7 teisel ja 7 esimesel lugemisel

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (870 SE), millega kehtestatakse konservatiivsete pensionifondide investeeringutele täpsemad ja rangemad piirangud nii instrumentide kui ka reitingute osas. Samuti täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid ja muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda, eemärgiga muuta fondide tegevus läbipaistvamaks ja pensionifondi osaku omanikule arusaadavamaks. Lisaks muudetakse kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reegleid paindlikumaks ja asendatakse kord aastas toimuv fondide vahetamine võimalusega vahetada fonde 3 korda aastas.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu (873 SE), mille eesmärk on parandada ainevahetushaiguste ravi kättesaadavust. Eelnõuga tekib võimalus (lisaks ravimite loetellu kantud ravimite, imikute toitesegude ja fenüülalaniini mittesisaldavate toitainete kompenseerimisele) taotleda haigekassalt kompensatsiooni ka teiste eritoitude hüvitamiseks.

3. Jätkub valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse tõhusamaks ja ökonoomsemaks ning suurendada menetluse vastavust asjasse puutuvate isikute põhiõigustele. Peamiste meetmetena selle saavutamiseks soovib algataja muuta süüdistuskohustusmenetluse sätted üheselt mõistetavaks ja kannatanute huvidele paremini vastavaks; rakendada videokonverentsi eeluurimiskohtuniku juures toimuvate menetluste, eelistungite, lihtmenetluste ja täitmiskohtuniku istungite läbiviimisel ning prokuröri osavõtu tagamiseks ringkonnakohtu istungist; luua ütluste deponeerimise võimalus kohtueelses menetluses eeluurimiskohtuniku juures ja ristküsitluse reeglite kohaselt; muuta noorema kui 14-aastase isiku kohtueelsed ütlused seksuaal- või perevägivallakuriteo asjas kohtumenetluses tõendiks, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud võimalus küsimusi esitada või kui kohtulik ülekuulamine mõjuks muu kuriteo puhul alla 10-aastasele tunnistajale kahjulikult, võimaldada tõendina kasutada ka tema kohtueelseid ütlusi samadel tingimustel jne. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 27. jaanuaril

4. Jätkub valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) teine lugemine. Eelnõu üks eesmärke on rõhutada prokuröride sõltumatust. Eelnõu kohaselt on prokuratuur oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. Ühe olulise muudatusena sätestab eelnõu riigi peaprokuröri kohustuse esitada kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta. Täiendavalt võib peaprokurör esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid ka prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. Lisaks käsitleb eelnõu prokuröride distsiplinaarvastutust ning nende karistamist ja vabastamist distsiplinaarsüüteo tõttu. Samuti käsitleb eelnõu palgamäära diferentseerimist seoses teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) töötamisega, ning täiendab prokuröri valveaja regulatsiooni ja tasustamise tingimusi. Eelnõu kohaselt makstakse valveaja eest, mil prokurör peab olema ööpäevaringselt kättesaadav ja minema vajadusel sündmuskohale, lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast.

5. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu (829 SE), mille eesmärk on korrastada tsiviilmissioonidel osalemise süsteemi ja luua sellele selge õiguslik alus. Eelnõu abil lahendatakse mitmed ekspertidega seotud seni reguleerimata palga-, kindlustus- ja koolitusküsimused. Eelnõu kohaselt kaetakse missioonideks valmistumise ja missioonil osalemise kulud riigieelarvest üldjuhul välisministeeriumile või päästeametile eraldatud vahendite arvelt. Eelnõuga piiritletakse vastutusala missioonideks valmistumisel ja missioonil osalemisel, vältides nii asutustevahelist dubleerimist kui ka lisakulusid ekspertide värbamisel ja erivarustuse hankimisel.

6. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), mille eesmärk on muuta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust, et võimaldada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist teenistuskoerte väljaõppeks sisekaitseakadeemias. Algataja kinnitusel on teenistuskoerte instruktoritele õppeprotsessi läbiviimiseks vajaliku narkootiliste ainete käitlemisloa puudumine on halvendanud koolituse kvaliteeti ja sellega vähendanud ka narkokoerte võimekust avastada narkootilisi aineid. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 27. jaanuaril

7. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (871 SE), mille eesmärk on lisada hädaolukorra seadusesse elutähtsa teenusena katkematu side. Katkematu side on eelnõu kohaselt elektroonilise side teenus Riigikogule, Vabariigi Presidendile, riigikantseleile, justiitsministeeriumile, kaitseministeeriumile, siseministeeriumile, välisministeeriumile, politseiasutustele, päästeasutustele, vanglatele ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutustele ja isikutele elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks vajalike sõnumite (raadioside, andmeside, SMS, häälkõne jms) katkematuks ja töökindlaks edastamiseks. Katkematu side eesmärk on tagada side ka olukorras, kus tavakanalid ei toimi. Katkematut sidet korraldatakse peamiselt olemasolevate kommertsoperaatorite ja võrkude baasi. Piiratud juhtudel nähakse ette riigile kuuluvate sideühenduste kasutamine. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 27. jaanuaril

8. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE), mille eesmärk on võimaldada kuritegusid toime pannud ja varem karistamata isikutele, kellel on ühtlasi narkootiliste ainete tarbimise sõltuvus, kohaldada osaliselt riigieelarve vahenditest rahastatavat sõltuvusravi. Narkomaani sõltuvusravi kavandatakse kohaldada neil juhtudel, kui isikule on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus ning süüdimõistetu on nõus vangistuse asendamisega. Vangistus asendatakse sõltuvusraviga, mille kestus ajaliselt võib olla pikem kui reaalse vanglakaristuse kestus. Samas on aga sel juhul isikule tagatud väiksem vabaduse piirang ning ravi kohaldamine riigi kulul. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 27. jaanuaril

16. Esimesele lugemisele tuleb põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE), mis seab õiguskantslerile täiendavalt laste ombudsmani ülesanded vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 4. Eelnõuga muudetakse õiguskantsleri seadust selliselt, et õiguskantslerile antakse selge volitus lapse õigustega tegelemiseks. Algataja hinnangul osutab selliste volituste andmine üheselt, et laps ja tema õigused on riigis väärtustatud ja et riik võtab lapse õiguste kaitset tõsiselt. Õiguskantsleri pädevuse sisustamisel laste ombudsmani ülesannete täitmisel võetakse eelnõu kohaselt aluseks ÜRO lapse õiguste konventsioon ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 2 lapse õiguste konventsiooni artikli 4 kohta. Nimetatud dokumendi kohaselt on õiguskantsler pädev uurima laste õiguste rikkumise juhtumeid ja tegema sellekohaseid järelepärimisi; ette valmistama ja avaldama arvamusi, soovitusi ja aruandeid igas laste õiguste edendamise ja kaitsega seotud küsimuses; edendama riigi seadusandluse, regulatsioonide ja praktika harmoniseerimist lapse õiguste konventsiooniga, ning täitma mitmeid muid laste õigustega seotud funktsioone.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Kell 10.15 – riigikaitsekomisjon

Ühisistung Taani Folketingi (parlamendi) kaitsekomisjoniga. Arutusel on riigieelarve riigikaitse osa ja ISAFi tegevus Afganistanis. 

Kell 9.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Läti Seimi esimehe Solvita Āboltiņaga.

Kell 10.30 –Ene Ergma kohtub Eesti Rakendusuuringute Keskuse CENTAR vanemanalüütik Janno Järvega.

* Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel (23.01- 27.01) ning delegatsiooni asendusliikmed Indrek Saar (23.01- 27.01) ja Aleksei Lotman (23.01- 28.01) osalevad Prantsusmaal Strasbourgis ENPA 2011. aasta osaistungi töös. Indrek Saar teeb raportöörina ülevaate Moldova parlamendivalimistest ja Aleksei Lotman Berni konventsiooni rakendamise kohta.

Riigikogu pressitalitus