Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 11 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad  tervishoiutöötajate streiki, omanikutulu Riigimetsa Majandamise Keskuses, elektrihinna tõusu, kodukulusid, EASi toetusi, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku rahastamist, ELi ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate toetuste tulumaksuga maksustamist, teedemaksu, “kadunud noorte” maksumust Eesti majandusele, parvlaeva pileti hinnakujundust ja Balti Innovatsioonifondi.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 13 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 1 teisel ja 9 esimesel lugemisel.

1. Jätkub teisipäeval tööajaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) esimene lugemine. Eelarve tuludeks on planeeritud ≈ 7,5 miljardit eurot ja kuludeks ≈ 7,7 miljardit eurot.

2. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu (269 SE), millega heakskiidetava konventsiooni lisa eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist kaubandust kaupade piirikontrolliga seotud menetluste ja dokumentide vähendamise, ühtlustamise ja kooskõlastamisega rahvusvahelise raudteeveo korral. Nimetatud lisa sisaldab peamiselt kohustusi, mille eesmärk on vähendada viivitusi raudteepiiripunktides. See hõlmab miinimumnõuete kehtestamist piiriäärsetele (ümberlaadimis)jaamadele, riikidevahelist koostööd nendes jaamades, kontrollide üleviimist piirilt lähte- või sihtjaamadesse, kontrollideks kuluva aja vähendamist, paberkandjal dokumentide arvu vähendamist ja CIM/SMGS-saatelehe kasutamist tollidokumendina

3. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE), mille eesmärk on 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%lise tõusu hajutamine kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 %, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Sigarettide aktsiisi 10%line tõus 2013. aastal asendatakse aktsiisitõusudega 6% 2013 ja 2014 aastal.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (275 SE), mille eesmärk on kõrvaldada investeerimisfondide ebavõrdne kohtlemine, mille on tõstatanud Euroopa Komisjon rikkumismenetluse nr 2008/4851 raames. See seisneb teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides moodustatud lepinguliste investeerimisfondide kinnisvaratulu erinevas maksustamises võrreldes sarnaste Eesti fondide tuluga. Nimelt ei käsitleta Eestis moodustatud lepingulist investeerimisfondi maksumaksjana, kuid välismaise fondi puhul seda teatud juhul tehakse. Sellega kaasneb Eesti ja välismaise fondi kaudu tehtud investeeringust saadud tulu erinev maksustamise hetk ja ka erinev maksubaas.

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas” (285 OE), millega Riigikogu annab nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Investeerimispangas 138 000 euro võrra, mis tuleb tasuda kogu ulatuses. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema kapitali suurendamiseks vajalikke toiminguid.

6. Esimesel lugemisel on Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee , Kalle Laaneti , Inara Luigase, Rainer Vakra ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu (245 SE), mille eesmärk on võimaldada toimetulekutoetuse saajal arvestada eluruumi kulude hulka ka neid kulutusi, mis on seotud elamu renoveerimiseks ja soojustamiseks võetud kohustustega. Kehtiva seaduse kohaselt korteriühistu liikmed selliseid kohustusi eluaseme kulude hulka arvestada ei saa. Sotsiaalkomisjon antud eelnõu ei toeta.

7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (258 SE), mis loob eeldused äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtmiseks. Sellest tulenevalt muudetakse paberil peetava registri kohta käivaid sätteid ja kohandatakse neid selliselt, et nad sobiksid elektrooniliselt peetavale registrile. Eelnõuga luuakse registriosakondadele võimalus menetleda ka teiste registriosakondade kandeavaldusi ja seeläbi ühtlustada registriosakondade töökoormust. Samuti vähendatakse trahvimäära 320-lt eurolt 200-le eurole, kuna kehtiv trahvimäär on algataja hinnangul väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute suhtes ebamõistlikult suur. Kinnistusraamatut puudutavate muudatustega kaotatakse piirang, mille kohaselt tohib kinnistusosakond pidada kinnistusraamatut ainult tema tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta.

8.  Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE), mille eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eesmärgi täitmiseks loodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole.

9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE), mille eesmärk on viia seadus kooskõlla EL õigusega. Samuti muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa.

10. Teisele lugemisele tuleb välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), mille eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seaduse muutmisega saasteallikate käitajate välisõhu kaitsealased kohustused sisuliselt ei muutu, kuna seaduses vaid täpsustatakse ja täiendatakse kasutatavaid mõisteid. Eelnõu näeb ette kütuse seire andmekogu moodustamise, mis võimaldab viia juba toimiv kütuseseire andmebaas kooskõlla avaliku teabe seadusega. Kütuse seire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles koondatakse ja avaldatakse kütuse seire andmed. Andmekogu abil on tarbijatel võimalik saada informatsiooni tanklates müüdava kütuse kvaliteedi kohta, mis võimaldab tarbijal teha teadlikku valikut kütuse ostmisel.

11. Esimesele lugemisele tuleb riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE), mille eesmärk on suurendada välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused.

12. Esimesele lugemisele tuleb looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE), mille eesmärk on täpsustada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse nõudeid ning täiendada seadust loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse menetlusosalisele kättetoimetamise ja otsuse põhjendamise regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse kallasrajal liikumist reguleerivaid õigusnorme; täiendatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise esitamisel ja kaitse alla võtmise menetluse algatamisel, seda loodusobjekti mõjutada võiva muu haldusakti menetluse peatamise regulatsiooni, lisades, kui kaua võib haldusakti andmise menetluse peatamine kesta. Järelevalvega seotud sätete eesmärk on lisada seadusesse võimalus lisaks õigusrikkumise eest karistamisele teha seaduse täitmise tagamiseks ka ettekirjutusi ning rakendada sunnivahendeid. Samuti on eelnõu eesmärk parkide, arboreetumite ja puistute kaitse regulatsiooni täpsustamine, CITESis (Washingtoni konventsioonis loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) käsitletud liikide müümist, jahiulukite lisasöötmist ja loodushoiutoetust käsitlevate sätete täpsustamine ning võõrliikide kasutamise nõuetekohane reguleerimine, samuti Keskkonnainspektsioonile konfiskeerimisõiguse andmine. Uue teemana on lisatud seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon, kuna vastava Euroopa Liidu määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusmäärad ja määrama määruse täitmist tagava pädeva asutuse.

13. Esimesele lugemisele tuleb keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE), mille eesmärk on muuta loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärasid, et võimaldada läbi tasumäärade muutmise maavara kasutuse tõhustamist ja väärtustada veeressurssi, seda säästlikumalt kasutama suunates. Eelnõuga suurendatakse põlevkivi aheraine kõrvaldamisel makstavat keskkonnatasu määra alates 2013. aasta 1. aprillist 20% võrra aastas, võttes eeskujuks põlevkivi lendtuha ja poolkoksi tasumäärad, mis tõusevad kehtiva seaduse kohaselt aastani 2015 20% võrra aastas. Eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama. Kehtiva seaduse järgi ei ole põlevkivi aheraine ladestamise tasumäär 2009. aastast muutunud ja see on püsinud tasemel 0,76 €/t.

Üritused, kohtumised, konverentsid

Kell 10.15 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Mustamäe Avatud Noortekeskuse liikmetega (Riigikogu).

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kohtub Saksamaa suursaadiku Christian-Matthias Schlaga´ga.

* Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester osaleb (24.10-25.10) Rootsis Malmös Põhjamaade Investeerimispanga kontrollikomitee istungil.

* Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni juht Tõnis Kõiv, liikmed Erki Nool, Marika Tuus-Laul ja Jaan Õunapuu ning Riigikogu Kantselei direktor Maria Alajõe osalevad (20.10-27.10) Kanadas Québecis IPU 127. assambleel ja selle raames toimuvatel paneeldiskussioonidel, komiteede istungitel ning ümarlaudadel. Assamblee läbiv teema on mitmekesisuse kaitse rahu kindlustamise nimel tänapäeva polariseerunud maailmas (Protect Diversity to Ensure Peace in Today’s Polarized World). Arutusele tulevad kodakondsuse-, identiteedi-, keele- ja kultuurilise erinevuse küsimused. Paneelides käsitletakse noorte osalust, konfliktidejärgse taastamisega seotud küsimusi, parlamentaarset immuniteeti, parlamentaarse diplomaatia, aga ka energiajulgeoleku küsimusi. Eraldi on tähelepanu all probleemid sootundlikes parlamentides. Assambleele oodatakse osalema ligi 1300 osalejat, sh 670 parlamendiliiget kokku 162st IPU liikmesparlamendist. Maria Alajõe osaleb IPU Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsiooni (IPU-ASGP) kohtumisel ning IPU-ASGP konverentsil „Parlamendi esindamine, suhtlus ning sotsiaalmeedia roll“.

* Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (21.10-24.10) osaleb Saksamaal Berliinis Körber-Stiftungi korraldataval 2. Berliini välispoliitika foorumil. Arutusele tulevad Hiina valikud, Euroopa tee poliitilisse liitu, Venemaa areng president Vladimir Putini juhtimisel, Türgi roll Lähis-Idas, Iraani tuumaprogramm jpm.

* Riigikogu liige Helmen Kütt osaleb (22.10-24.10) Luksemburgis Avaliku Teenistuse Liitude Euroopa Föderatsiooni (European Federation of Public Service Unions – EPSU) 37. tervishoiu- ja sotsiaalteenuste alalise komitee ning sotsiaalteenuste töögrupi istungitel.

Riigikogu pressitalitus