Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaministri ülesannetes haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, kaitseministeeriumi finantsskeeme, lasketiire ja laskmise õpetamist koolides, pensioniea tõstmist ja koolivõrku.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmapäevases päevakorras on 9 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 3 teisel ja 5 esimesel lugemisel.

1. Jätkub valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teine lugemine. Eelnõu võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ja kergitab selle alates 2026. aastast 65 aastani, tõstes seda alates 2017. aastast 3 kuu võrra igal aastal. Algataja hinnangul on seaduse eesmärgiks kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust.

 

2. Teisel lugemisel on riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE), mille eesmärk on viia karistusseadustiku 24. peatükk „Riigikaitsealased süüteod“ kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega. Nimelt on karistusseadustikus kasutusel tänases riigikaitseõiguses sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“, mida ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäetakse need mõisted käesoleva seaduse eelnõu kohaselt karistusseadustikust välja.

3. Teisel lugemisel on maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE), mis võimaldab taotleda toetust ka põllumajandustootjail, kelle maa ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Algataja selgituse kohaselt on enamuse põllumajandustootjate, seega ka otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste taotlejate maa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud. Siiski võib 2009. aasta täiendavate otsetoetuste taotlemise andmetele tuginedes väita, et ligi 7000 taotlejast hinnanguliselt 50 taotlejat kasutavad maad, mis ei ole registrisse kantud ning seega on eelnõuga kavandatud seadusemuudatus nende suhtes soodustava iseloomuga.

4. Esimesel lugemisel on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maakogu seaduse eelnõu (675 SE), mille eesmärk on asutada uue omavalitsusüksusena maakondlik esinduskogu – Maakogu -, mille ülesanne on reguleerida kogu maakonda puudutavaid tegevusi ja vastu võtta vastavaid otsuseid. Maakogu liikmed valitakse eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Maakogu pädevusse kuuluks maakondlik arendustegevus, koolivõrgustiku koordineerimine ja korrastamine, osalemine infrastruktuuri arendamises, struktuurifondide vahendite koordineerimine jms.

5. Esimesel lugemisel on Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega ülevõetavad direktiivid ja vesikonnapõhine lähenemine võimaldavad tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret  ning kaitset. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid, tagades seeläbi veemajanduse integreerituse. Niiviisi välditakse Eestis levinud probleemi, kus veekogu (näiteks jõge) reostatakse ühes maakonnas ning teises maakonnas kasutatakse selle veekogu vett joogiveeks. Eelnõu sisaldab ka muid meetmeid pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks.

6. Esimesel lugemisel on maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (713 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist sõlmitud (maade kasutuse andmise) lepingute pikendamist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev sihipärane kasutamine ja hooldamine. Eelnõu täiendab seadust lõikega, mis käsitleb enne seaduse jõustumist kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingute pikendamise erisusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib võimalus kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingu tähtaja lõppedes veel viieks aastaks pikendada, kui lõppevas lepingus oli lepingu pikendamist võimaldav säte ja maa kasutaja on oma kohustusi korrektselt täitnud.

7. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (658 SE), mille eesmärk on sätestada kaitseliidu valvurite õiguslik staatus. Eelnõuga määratletakse isikute ja asutuste ring, kus kaitseliit võib valvet teostada, valvega kaetud objektide määramise kord ning valve eest tasumise kord. Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, kaitseministeeriumi valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 1. jaanuarist 2003. Sellest ajast peale on olnud probleemiks kaitseliidu valvurite õiguslik staatus, puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE), millega laiendatakse teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele riigi poolt makstava ühekordse hüvitise saajate ringi. Hüvitise saajate ringi laiendamine võimaldab hüvitise saajate ringi kaasata ka isikuid, kes ei kuulu kaitseväelase perekonda või ülapidamisele perekonnaseaduse mõistes. Sellise lähenemisega antakse mittetraditsioonilises perekonnas elavale isikule täiendav teadmine, et õnnetuse korral tunnistab riik abivajajana ka isikut, kes ei oma seda automaatselt perekonnaseaduse alusel, kuid on oluline kaitseväelasele. Eelnõu kohaselt makstakse edaspidi pool makstava hüvitise summast hukkunud kaitseväelase poolt eelnevalt määratud isikule või isikutele ja teine pool hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. Käesoleval hetkel kuuluvad hüvitise saajate ringi vaid kaitseväelase lapsed, vanemad, lesk ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud isikud.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (699 SE), millega ratifitseeritava kokkulepe alusel saab Eestist Euroopa koostöö riik ja tal on võimalus hakata ette valmistama Euroopa koostööriikide kava (PECSi) lepingule allakirjutamist. PECSi lepingu allakirjutamine ja ettevõtete koostööprojektide käivitamine annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, loob uusi töökohti ning on üheks allikaks teadmistemahukale ekspordile. Samuti loob see võimaluse osaleda noorte spetsialistide programmis ja mitmetes muudes ainult Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriikidele suunatud tegevustes, k.a vaatlejana ESA otsustusprotsessis. Kosmosetehnoloogiate väljatöötamine ning nende rakenduste maapealne kasutamine on üks alus Euroopa tulevaseks majanduskasvuks. Keskne roll selles protsessis kuulub ESAle, mis ühendab tänaseks 18 Euroopa riiki.

Kell 9.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kohtub Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse esimehe kaptenmajor reservis Toomas Peek´iga.

Riigikogu pressitalitus