Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad siseminister Kalle Laanet, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ja põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 10 Riigikogu liiget. Põllumajandusminister jagab selgitusi rannakarjamaadest ja maakasutusest, majandus- ja kommunikatsiooniminister selgitab olukorda riigis ja vastab euro tulekuga seonduvale, siseminister vastab küsimustele, mis puudutavad politsei tööd, päästeameti palku, poliitikute turvamist ja põhiseadusliku korra tagamist.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 22 eelnõu, millest 6 on kolmandal,  8 teisel ja 8 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (931 SE), mille kõige olulisemad muudatused seisnevad kahe ametialase kuriteo üldkoosseisu, s.o ametiseisundi kuritarvitamise ja ametialase lohakuse kehtetuks tunnistamises. Selle asemel on eelnõus sätestatud uued ametialaste kuritegude konkreetsed erikoosseisud või on laiendatud olemasolevate kuritegude määratlust, tõstes samas mitme süüteo puhul karistuse ülemmäära seniselt kolmelt aastalt viie aastani. Viieaastase vabadusekaotusega võib karistada ametiisikuid näiteks usalduse kuritarvitamise, omastamise, kelmuse, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise jm kuritegude eest. Maksusüütegude osas on kavas kriminaliseerida maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja maksunduslik väljapetmine juhul, kui sellega on riigile tekitatud suurt kahju. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni kolmeaastase vabadusekaotuse, kahju korral alates viiest miljonist kroonist aga kuni viieaastase vabadusekaotuse. Otsene maksukelmus on samas karistatav kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega.

 2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1027 SE), mille üheks olulisemaks eesmärgiks on õiguslikult määratleda riigi infosüsteemi koosseis, reguleerida sellesse kuuluvate andmekogude korraldus ning anda õiguslikud alused andmeteenuste osutamiseks ja kasutamiseks. Eelnõuga taotletakse muuta riigi infosüsteemi andmekogud ametkonnakesksetest teenusekeskseteks, tekitada andmevahetuskeskkond, milles sisaldub informatsioon olemasolevate infosüsteemide ja andmekogude kohta ning kus on võimalik jälgida infosüsteemide vahelisi andmevooge. See võimaldab andmekogude haldajatel planeerida tõhusamalt arendustegevusi ja eelarvet ning riigi infosüsteeme koordineerival asutusel analüüsida andmekogude efektiivsust, töötada välja ettepanekuid andmekogude arendamiseks ning uute teenuste avamiseks.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (816 SE), mille eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Eelnõu sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse kõnesoleva seaduse rikkumise eest.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1036 SE), mis nimetab Lennuameti pädevaks asutuseks aeronavigatsiooniteenuste osutamisega kaasneva järelevalve osas tulenevalt EL õigusaktidest.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE), mille vastuvõtmisel suureneb ohutus raudteel, kuna raudteeveo-ettevõtjatelt ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt nõutakse praeguse ühe ohutustunnistuse asemel kahte ohutustunnistust. Raudtee-ettevõtjad peavad lisaks taotlema ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse, mille saamine eeldab aga täpse ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu ettevõttes. Samuti suureneb Raudteeinspektsiooni roll raudteeohutusküsimustega tegelemisel ja raudteeohutuse järelevalveorganina.

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE), mis esitab nõuded elektriseadmetele ja elektripaigaldistele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele, elektritöödele, tehnilisele kontrollile ning sätestab nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemise korra.

7. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (1029 SE), millega kiidetakse heaks konventsiooni muudatus, mis võimaldab riigil, kellele ei ole konventsioonis viidatud, kuid mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriik, saada konventsiooni osaliseks.

8. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Transpordi arengukava 2006-2013 kinnitamine” eelnõu (1028 OE), mille peamine eesmärk on parandada planeerimise süstemaatilisust, tervikliku pildi nägemist, tegelike põhjuste tuvastamist ning seeläbi tagada transpordisektori jätkusuutlik areng. Transpordi arengukavale on lisatud ka Ühistranspordi arenguprogramm 2006-2010.

10. Teisel lugemisel on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1078 SE), mis suurendab Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatust ja annab viimasele õiguse kontrollida isikuandmete kaitstust ka riigisaladust sisaldava teabe töötlemisel juhul, kui selline kohustus tuleneb välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või seadusest. Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatuse tagamiseks on eelnõus täpsustatud inspektsiooni peadirektori ametist vabastamise põhimõtteid. Välja on pakutud lahendus, mille kohaselt vabastab Andmekaitse Inspektsiooni juhi ametist Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukoha. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 25. jaanuaril.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu (1054 SE), mille põhieesmärgiks on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse regulatsiooni selliselt, et tagada varasemast paremini Eesti Vabariigi julgeolekut ja võimalikult suures ulatuses isikute põhiõigusi. Selleks muudetakse riigisaladuseks oleva teabe määratlemine paindlikumaks – seadusandja loetleb seaduses ammendavalt riigisaladuse liigid ning nende salastamise kõige kõrgema võimaliku taseme ja maksimumtähtaja ning annab valitsusele volitusnormi kehtestada konkreetsed salastamise tasemed ja tähtajad teabeliigi alaliikide kaupa. Nimetatud muudatus võimaldab salastada ainult teabe, mille avalikuks tulek kujutaks endast tõepoolest ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 25. jaanuaril.

12. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1030 SE), mis võimaldab määrata nende ettevõtjate ülekandevaru ja üleliigse laovaru, kes on vaidlustanud halduskohtus põllumajandusministri või maksu- ja tolliameti asjakohase otsuse. Põllumajandusministeerium või maksu- ja tolliamet asub pärast eelnõu seadusena vastuvõtmist seaduse nõuetele vastavate käitlejate põllumajandustoote deklaratsioone uuesti läbi vaatama ja nende ülekandevaru ja üleliigset laovaru uuesti määrama. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 25. jaanuaril.

14. Teisel lugemisel on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu (1000 SE), mis annab riigile võimaluse teisaldada avalikku korda ohustav mälestusmärk. Eelnõu kohaselt on keelatud avalikku kohta püstida või seal eksponeerida Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende riigitegelasi või nende relvajõudusid ülistavat, vaenu õhutavat, kuriteo toimepanemisele üleskutsuvat või muul viisil avaliku korra rikkumist põhjustada võivat mälestusmärki, monumentaalkunsti teost või muud rajatist viisil, mis ülistab Eesti Vabariiki okupeerinud riike, nende riigitegelasi või nende relvajõudusid, on vaenu õhutav või kuriteo toimepanemisele üleskutsuv või rikub avalikku korda muul viisil. Selle keelu rikkumise korral on siseministril õigus teha ettekirjutus keelatud rajatise omanikule või isikule, kes on keelatud rajatise püstitanud või kelle kinnisasjal keelatud rajatis asub, keelu rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas rajatise teisaldamiseks või selle püstitamise keelamiseks. Siseministril on ettekirjutuse täitmise tagamiseks halduskohtu loal õigus rakendada sunnivahendina asendustäitmist või sunniraha, mille ülemmäär on 150 000 krooni.

17. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1050 SE), mis muudab karistatavaks okupatsioonirežiimide sümbolite avaliku kasutamise. Eelnõu kohaselt puudutavad piirangud Nõukogude Liidu, Nõukogude Liidu liiduvabariigi, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei või SS-i lipu, vapi, tunnusmärgi, tunnuslause või muu ametliku sümboli või selle selgelt äratuntava osa eksponeerimist või levitamist, millega teadvalt ning avalikku rahu häirival viisil on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga. Eelnõu näeb keelatud sümboolika eksponeerimise eest ette rahatrahvi kuni 18 tuhat krooni või aresti, või kuni kolm aastat vabadusekaotust, kui keelatud sümboolikat kasutav vaenuõhutamine toob kaasa raskeid tagajärgi.

Täielik päevakord asub aadressil http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/session_plan.active

ENPA ja NATO PA

* Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Marko Mihkelson, liikmed Andres Herkel ja Sergei Ivanov (kuni 26.o1) ning asendusliige Toomas Alatalu (kuni 24.01) osalevad Strasbourgis ENPA 2007. aasta talvise istungjärgu töös. Muude küsimuste hulgas tuleb arutlusele energiajulgeoleku teema. Päevakorra kohaselt esitab teisipäeva pärastlõunal Marko Mihkelson istungile heakskiitmiseks raporti energiatarnete kasutamise ohust poliitilise survevahendina. Samuti käsitletakse istungil erakorralise küsimusena Vene-Georgia suhteid.

* Riigikogu NATO PA Eesti delegatsiooni juht Sven Mikser osaleb (kuni 27.01) USA-s, Tampas NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee väljasõiduistungil.

Riigikogu pressitalitus