Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad sotsiaalsest sidusust, rahvuslike eluviiside hoidmist, puuviljandust, toimetulekut ja lõpetamata töid kaitseministeeriumi haldusalas.
 

Päevakorras on justiitsministri avaldus ja 15 eelnõu lõpphääletus.
 

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks eelnõu (916 SE), mille eesmärk on korraldada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus alates 1. juunist 2011 ümber Riigi Infosüsteemi Ametiks. Uus amet asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ja see luuakse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamise kaudu. Uue ameti eesmärk on teha riiklikku järelevalvet riigi infosüsteemi kuuluvatele ja elutähtsat teenust tagavatele infosüsteemidele kehtestatud turvanõuete täitmise üle ning andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu haldamise seadustele vastavuse üle. Samuti on ameti ülesandeks välja töötada infosüsteemide turvameetmete süsteem, infosüsteemide andmevahetuskiht ja riigi infosüsteemide haldussüsteem ning korraldada riigi infosüsteemi kui terviku arendamist. 

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud korrakaitse seaduse eelnõu (49 SE), mille sisuks on avaliku korra mõiste määratlemine Eesti õiguskorras, avaliku korda ähvardavate ohtude ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise koordineeritud süsteemi loomine korrakaitseorganite ning üksikisikute tasandil, valdkonna muude põhimõistete määratlemine ning riikliku järelevalve teostamise ühtsete üldpõhimõtete sätestamine. Ühtlasi on kõnealuses eelnõus käsitletud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid, mille hulka kuuluvad muuhulgas riikliku järelevalve eesmärgil teabe kogumist ja avalikel kogunemistel korra tagamist puudutavad meetmed.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE), mille eesmärk on politsei- ja piirivalveameti loomise järgselt tõstatunud reguleerimata õigussuhete või ebapiisavalt reguleeritud sätete täpsustamine. Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seadust sättega, mis tunnistab politsei relvastust puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Politsei ja piirivalve seadusesse viiakse täpsustused, mis reguleerivad isikute kinnipidamist, politsei sisenemist valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, isikute läbivaatust politseiametnike poolt, alkomeetri kasutamist, sõidukite sundpeatamist, joobeseisundis alaealise vanematele üleandmist jms.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE), mille eesmärk on kehtestada ühtne menetlus viisamenetluste vaidlustamisel. Viisaeeskirjast tulenevalt peavad liikmesriigid tagama välismaalasele viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimaluse. Seaduse teine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla pikaajalise viisa määrusega osas, mis puudutab pikaajalise viisa kehtivusaega ning pikaajalise viisaga kaasnevat liikumisvabadust. Teisel lugemisel lisas põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt, hakkab lennujaamatöötajate turvakontrolli teostama kaitsepolitseiamet. Vastav muudatus on välja töötatud, lähtudes EL uutest nõuetest lennundusjulgestusel ja vajadusest see regulatsioon kiiresti kehtestada. Taustakontrolli eesmärk on hinnata isiku sobilikkust lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale (ilma saatjata) pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (907 SE), mille peamisteks eesmärkideks on reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide ja juhtivtöötajate tasustamise, põhimõtteid; sätestada nõuded teatud hoiuse- ja kindlustustoodete pakkumisele, mis sisaldavad endas investeerimisriski (investeerimishoius ja investeerimisriskiga elukindlustus) ja täiendada turukuritarvituse regulatsiooni, eelkõige täpsustada väärtpaberituru manipulatsiooni sisu.

6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (927 SE), mille eesmärk on kõrvaldada Euroopa Komisjoni poolt välja toodud puudused saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ja ühtlasi lõpetada Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, milles leitakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ei ole Eesti õiguskorda korrektselt üle võetud.

7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu (808 SE), mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest. Muuhulgas kehtestab eelnõu eestikeelsuse nõude välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile, sätestades, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Ajakirjandusliku keelkasutuse osas ütleb eelnõu, et meedias järgitakse keelekasutuse head tava. Murdekeelte osas sätestab eelnõu, et riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (murdekeele) kaitset, kasutamist ja arendamist. Murdekeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles.

8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (882 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta direktiivi 2008/96/EÜ rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Direktiivi 2008/96/EÜ eesmärk on üleeuroopalise teedevõrgu teede infrastruktuuri ohutuse parandamine kehtestades menetlused liiklusohutusele avalduva mõju hindamiseks, liiklusohutuse auditi läbiviimiseks, teedevõrgu liiklusohutuse korraldamiseks ja ohutuse kontrollimiseks liikmesriikide poolt.
 

9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE), millega luuakse majandushaldusõigusele üldosa ja reguleeritakse täpsemalt majandustegevuse vabaduse piiramise põhiseaduslikud alused. Praegu paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui sajas seaduses ning nende kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Eelnõu on kantud eesmärgist, et väheneks majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arv, ulatus ja keerukus, st väheneks bürokraatia, ning et kaoksid majandustegevuse valdkonnas põhjendamatud piirangud põhiõiguste teostamisele.

10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE), mis võimaldab põllumajandusministeeriumil ja sihtasutusel anda riigiabi ja vähese tähtsusega abi lisaks abikavadele ka abikava välise üksikabina. Praktikatoetuse muudatusena laieneb taotlejate ring. Muudatuse tulemusena võib praktikatoetust taotleda lisaks põllumajandustootjale ka põllumajandustoodete töötleja, kes korraldab oma ettevõttes põllu- või maamajanduse valdkonna õppekava järgi õppiva õpilase või üliõpilase praktikat. Toetuse eesmärk on valmistada noori ette tööturul konkureerimiseks, valmistada ette oskustööjõudu ning aidata kaasa praktilisele väljaõppele.

11. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE), mille eesmärk on luua võimalused Euroopa Kalandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks ning projektide paindlikumaks finantseerimiseks, vähendada kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust, tagada kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ning samuti parem arusaamine seaduse nõuetest.
 

12. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (806 SE), mille eesmärk on reguleerida kultuuriväärtuslike esemete hobikorras otsijate tegevust ja otsinguvahendite kasutamist ning pakkuda välja lahendused, et motiveerida kultuuriväärtusega leiu leidjaid teavitama sellest riiki ja vältida leidude sattumist erakollektsioonidesse. Muinsuskaitseameti andmetel on hobi korras metallidetektoritega kultuuriväärtuslike leidude otsijate arv oluliselt kasvanud, mistõttu on tekkinud vajadus otsinguvahendite kasutamise reguleerimiseks. Eelnõu kohaselt on füüsilisele isikule võimalik määrata otsinguvahendi loata kasutamise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) senise 200 trahviühiku asemel ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Ka suurendab eelnõu karistusi mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise loata uurimise eest, samuti kooskõlastamata projektiga, vastutava spetsialisti või projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalveta või tegevusloata konserveerimise või restaureerimise eest.
 

13. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE), millega määratletakse struktuuri kuuluva teadus- ja arendusasutuse tegevuse alused ning teadusnõukogu pädevus ja vastutus. Teadus- ja arendusasutuse liikmeskonna määratlemisel tuuakse sisse ka abipersonali osalus, mis iga uurimisteema elluviimisel on vajalik, aga mille finantseerimiseks praegune süsteem vahendeid ette ei näe. Eelnõuga korrastatakse ka teadlaste karjäärisüsteemi: lisatakse peamiselt doktorantide teadustöösse kaasamiseks nooremteaduri ametikoht, täiustatakse uurija-professori regulatsiooni vastava määruse tasandil, reguleeritakse seaduse tasandil järeldoktori mõiste ning tehakse veel mitmeid muid muudatusi.
 

14. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kalmistuseaduse eelnõu (888 SE), mille eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise, haldamise, kasutamise ja matmiseks sulgemise ning inimeste surnukehade kalmistule matmise ja tuhastamise korraldamise. Eelnõuga lahendatakse ka ebamäärane ning reguleerimata olukord, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenevad kalmistu kasutaja või siis haldaja suvast. Eelnõu aitab kaasa kalmistute tegevuse ühtlustamisele erinevates kohalikes omavalitsustes

15. Justiitsminister Rein Lang teeb seoses „“Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ heakskiitmine“ eelnõuga poliitilise avalduse.
 

16. Esimesel lugemisel läheb lõpphääletusele Riigikogu viie fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „“Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ heakskiitmine“ eelnõu (920 OE), millega heaks kiidetav dokument hõlmab mitmeid konkreetseid ettepanekuid õiguspoliitika teostamiseks. Dokument tugineb justiitsministeeriumi töögrupi poolt valminud õigusaktide mõjude analüüsi kontseptsioonile, mis sisaldab ettepanekuid mõjude analüüsi tõhusamaks korraldamiseks Eesti õigusloomes. Arengusuundade eesmärk on tõsta uuenenud reeglistiku ja seda toetavate juhendmaterjalide abil õigusloome kvaliteeti, nõudes põhjalikumat ja läbimõeldumat tegutsemist õigusakti väljatöötamise protsessi esimestes etappides, et hoida kokku ressursse, mis seni on kulunud õigusakti eelnõu väljatöötamise hilisemates etappides selle korduvale kooskõlastamisele, avalikkusele eelnõu eesmärkide selgitamisele ja ka kiirustades vastuvõetud õigusaktide puuduste parandamisele. Lähtunud on ka mõjude analüüsi protsessi enda otstarbekuse põhimõttest, mille kohaselt mõjude analüüsi põhjalikkus peab olema proportsionaalne kaasnevate mõjude olulisusega.

 

 

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Päikesejänku lasteaia lastega Riigikogus.

* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste osaleb (21.02-23.02) Norras Tromsøs II Põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil, mille korraldab Norra parlament.

  

* Riigikogu OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liige Mart Nutt osaleb (23.02-26.02) Austrias Viinis OSCE PA talveistungil.

Riigikogu pressitalitus