Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Ken-Marti Vaher. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 7 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad Eesti Energia investeeringuid, fosfaate pesuvahendites, päästeameti tööjõukulusid, energeetika tulevikku, narkosurmade kiiret kasvu, vabatahtlikku päästet ja maaomanike kaasamist sihtkaitsevööndite loomisel.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 11 eelnõu, millest  2 on kolmandal, 1 teisel ja 8 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (275 SE), mille eesmärk on kõrvaldada investeerimisfondide ebavõrdne kohtlemine, mille on tõstatanud Euroopa Komisjon rikkumismenetluse nr 2008/4851 raames. See seisneb teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides moodustatud lepinguliste investeerimisfondide kinnisvaratulu erinevas maksustamises võrreldes sarnaste Eesti fondide tuluga. Nimelt ei käsitleta Eestis moodustatud lepingulist investeerimisfondi maksumaksjana, kuid välismaise fondi puhul seda teatud juhul tehakse. Sellega kaasneb Eesti ja välismaise fondi kaudu tehtud investeeringust saadud tulu erinev maksustamise hetk ja ka erinev maksubaas.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud planeerimisseaduse, kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE), millega kavandatavate muudatuste eesmärk on tõhustada ja kiirendada mitut kohalikku omavalitsust läbiva taristu (joonehitise) maakonnaplaneeringute menetlemist. Eelnõu vabastab kohalikud omavalitsused planeerimisseaduses sätestatud hoonestatud kinnisasja võõrandamise kohustusest ning näeb ette, et võõrandamise vajaduse ilmnemisel sõlmitakse kokkulepe kas võlaõigusseadusest lähtudes või kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eeltoodu aitab vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused keelduvad eelnimetatud planeeringuid kooskõlastamast ning joonehitise asukohta ka oma üldplaneeringusse kandmast, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus kohalik omavalitsus peab põhjendamatult võõrandama kinnisasja, mille võõrandamise kohustus peaks olema hoopis planeeringuga kavandatava joonehitise ehitamisest huvitatud isikul. Lähtudes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2011-2015, on valitsus võtnud eesmärgiks kiirendada suurte taristuprojektide puhul maakasutuse lubade menetlemist, samuti on valitsuse üheks eesmärgiks õigussüsteemi toimivuse parandamine.

3. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (323 SE), mis näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis 2010. aasta Kampala (Uganda) ülevaatekonverentsil tehtud muudatuste ratifitseerimise. Kõnealused muudatused puudutavad selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ja kohtu jurisdiktsiooni laiendamist agressioonikuriteo osas.

4. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (336 SE), millega luuakse meediateenuste sõltumatu regulaatorasutus, et tagada Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu põhimõtteile vastav meediateenuste korraldus. Eelnõu kohaselt on kavas anda meediateenuste reguleerimise ja järelevalvefunktsioonid majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevale Tehnilise Järelvalev Ametile, mille ülesandeks oleks meediateenuste tegevuslubade konkursile esitatud taotluste hindamine, lubade väljaandmine, tellitavate teenuste registreerimine, järelevalve seaduse nõuete ja loa tingimuste täitmise üle ning riikliku sunni kohaldamine. Lisaks peaks amet tegelema ka seaduse kohaldamise ja valdkonna arengute hindamiseks vajaliku info kogumise ja analüüsimisega; juhiste ja soovituste andmisega õigusaktides seatud nõuete kohaldamiseks; raportite esitamisega direktiivi täimist kontrollivale Euroopa Komisjonile jms.

5. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE), mille kohaselt makstakse põllumajandustootjatele 2013. aastal üleminekutoetust vastavalt 2012. aastal kehtinud otsetoetuste tingimustele. Seaduseelnõu eesmärk on hoida ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemine ja konkurentsivõime vähenemine 2013. aastal, mille tingiks täiendavate otsetoetuste kadumine ilma üleminekutoetuse rakendumiseta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust täiendatakse üleminekutoetuste andmiseks vajalike alustega. Üleminekutoetuse suhtes kohaldatakse kõiki 2012. aastal täiendavate otsetoetuste kohta sätestatut, selle rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi toetuse saamise nõuetes ja menetluses.

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (324 SE), mille eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon. Praegu on valdkond reguleeritud EL Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87, samuti WCO (World Customs Organisation) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis koostoimes nõukogu määrusega reguleerivad kõnealust valdkonda oluliselt põhjalikumalt. Rahvusvaheline tollitariifide väljakuulutamise liit asutati Brüsselis 1890. aasta. 5. juulil. Eesti valitsus otsustas liiduga ühineda 1921. aastal ja Riigikogu kiitis ühinemise heaks 1923. aastal.

7. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (341 SE), millega ratifitseeritava lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Rahvusvahelise õiguse instrumendina annab leping investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide osas, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikkuse teabevahetuse kohustus loob täiendavaid võimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

8. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE), mille eesmärk muuta riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamine ühtsetele alustele. Eelnõuga kaotatakse looduskaitseseaduses sätestatud võimalus võõrandada riigile sellist enne 1. aprilli 2007 omandatud looduskaitsepiiranguga kinnisasja, mille suhtes kehtivatest looduskaitsepiirangutest oli omanik teadlik juba kinnisasja omandamise ajal ning mille kaitsekord ei ole pärast seda muutunud rangemaks. Kavandatud on kaotada ka võimalus riigivaraseaduse alusel riigivara enampakkumisega võõrandamisel omandatud vara maksumuse tasaarvestamiseks enampakkumise võitja omandis oleva looduskaitsepiirangutega kinnisasjaga. Mõlema eelpool nimetatud regulatsiooni rakendamisel on olnud palju probleeme ja küsitavusi, sh riigieelarvevahendite sihipärase ja põhjendatud kasutamise, isikute võrdse kohtlemise tagamise jne osas. Senise praktika jätkamine ei ole algataja kinnitusel põhjendatud.

9. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), mille eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida soovitakse eelnõuga lahendada ja eelnõu peamised eesmärgid on järgmised: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad.

10. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud tööstusheite seaduse eelnõu (345 SE), mis sätestab nõuded, mis esitatakse peamistes tööstusvaldkondades tegutsemiseks, et vähendada ja vältida tööstusest pärinevat saastet. Eelnõuga ühtlustatakse ja korrastatakse kehtiva õiguse sätteid, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi ning kõrvaldatakse vastuolud EL õigusega. Sisulistest muudatustest on olulisem nõue, et keskkonnakompleksloa kohustusega käitistes kasutataks parimat võimalikku tehnikat. Samuti sätestatakse riskihindamise põhine keskkonnaalase kontrolli süsteem ja avalikkuse suuremad võimalused komplekslubade menetluses osalemiseks. Ka kehtestatakse heidete piirväärtused, mis EL direktiivi lisadest tulenevalt on mõnes osas varasemast rangemad.

11. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud jahiseadus (351 SE), mis sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

Üritused, kohtumised, assambleed

Kell 11 – Riigikogu sotsiaalkomisjon korraldab koostöös koalitsiooniga „Ettevõtted HIV vastu“ Riigikogu liikmete HIV-teemalise koolituse ning kiirtestimise, mille eesmärgiks on Riigikogu liikmete ja kantselei töötajate teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu pööramine teema olulisusele ühiskonnas (ruumid L 332 ning L 333).

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtub Sankt-Peterburgi Riikliku Akadeemia Maali-, Skulptuuri- ja Arhitektuuriinstituudi rektori Semjon Mihhailovskiga.

Kell 12.30 – Laine Randjärv avab Toompea lossi Lõunatiiva III korrusel Vene Kunstnike Ühenduse Eestis näituse “Vaba käega tõmmatud Mihhailovskoje”.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel ning liikmed Margus Hanson ja Indrek Saar osalevad (19.01-25.01) Strasbourgis ENPA 2013. aasta istungjärgu I istungil. Talveistungi päevakorra projekti kohaselt tulevad arutusele olukord Kosovos, Gruusia-Venemaa konflikti järgne humanitaarolukord kahjustada saanud piirkondades, Aserbaidžaani liikmekohustuste täitmine, inimkaubanduse vastase Euroopa konventsiooniga seotud küsimused, meediavabaduse olukord Euroopas, monitooringujärgne dialoog Bulgaariaga, sooline võrdõiguslikkus ja jagatud vastutus isiklikus ja tööelus, aga ka võõrtöölistega seotud probleemid. Külalisena esineb assambleel pöördumisega Gruusia president Mihheil Saakašvili ning ettekandega Euroopa laienemis- ja naabruspoliitika volinik Štefan Füle. Andres Herkel esineb sõnavõtuga Gruusia-Venemaa konflikti teemalisel debatil, samuti meediavabaduse teemal.

* NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson ning liige Sven Mikser osalevad (20.01-25.01) Kataris Dohas ja Bahreinis Manamas NATO PA kaitsekomitee üleatlandilise kaitse- ja julgeolekualase koostöö alamkomitee väljasõiduistungil.

* Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär osaleb (23.01-24.01) Brüsselis Vahemere Liidu PA poliitika-, julgeoleku- ja inimõiguste komitee istungil ning (24. 01-26.01) Roomas majandus-, rahandus- ja sotsiaalkomitee istungil.

Riigikogu pressitalitus