Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 4 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad finantsperspektiivi, Peipsi sibulaid, Eesti-Vene piirilepingut ja elektri hinna tõusu.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 26 eelnõu, millest 16 on teisel ja 10 esimesel lugemisel.

1. Jätkub valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) teine lugemine, mis jäi teisipäeval (20.11) pooleli tööaja lõppemise tõttu. Teiseks lugemiseks laekus eelnõule kokku 100 muudatusettepanekut, millest Riigikogu on jõudnud läbi hääletada 69. Rahanduskomisjon tegi eelnõus ühe muudatuse, millega tehakse peamiselt tehnilisi täpsustusi ministeeriumide valitsemisalades. Eelarve tuludeks on planeeritud ≈ 7,5 miljardit eurot ja kuludeks ≈ 7,7 miljardit eurot.

2. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), mille eesmärk on tõsta alkoholiaktsiisi ajavahemikus 2013–2016 5% aastas ja suurendada seeläbi riigieelarve tulusid. Alkoholi aktsiisimäärade 5%lisel tõstmisel suureneb algataja selgituse kohaselt näiteks õlle hind järgmisel aastal (1 liiter, 5%vol) hinnanguliselt 1,8 eurolt 1,82 eurole, veini hind (0,7 liitrit) tõuseb 7 eurolt 7,04 eurole ja viina hind (1 liiter, 40%vol) tõuseb 12 eurolt ligikaudu 12,36 eurole.

3. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE), millega lisatakse kaitseväele isikute kaitse ülesanne, nähakse ette õigus kasutada kaitseväge politsei abistamisel jõu kasutamise õiguseta ning muudetakse kaitseväe struktuuri ja luuakse uus struktuuriüksus kaitseväe juhataja vahetus alluvuses – NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, mis hakkab täitma praeguse Staabi- ja sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi ülesandeid.

4. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE), millega luuakse kohtujuristi institutsioon, mis aitab tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustab kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all.

5. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE), mille eesmärk on suurendada välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused. Eelnõuga eeldatav tulude mahu kasv on kuni 500 000 eurot aastas.

6. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE), millega viiakse seadus kooskõlla EL õigusega. Eelnõu eesmärk on tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Eelnõu muudab täpsemaks nõuded loomade religioossele tapmisele, mis mõjutab usulisi ühendusi, kes viivad läbi religioosse traditsiooni kohaselt oma liikmete tarbeks loomade tapmist. Eestis on siseministeeriumi andmetel kaks usuringkonda, kellele nende usulised tõekspidamised keelavad tavalisel viisil tapetud loomade liha söömise. Nendeks on Eesti Islami Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 4000 inimest ja Eesti Juudiusu Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt 2000 inimest. Lisaks muudetakse eelnõuga ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

7. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (264 SE), millega soovitakse lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimused ja tagada parem kontroll süüdimõistetute üle, kes on allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla jms. Vangistusseadust täiendatakse juhtudega, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega jmt vanglast väljalubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet, mis kinnitatakse kinnipeetava jala külge. Vangistusseadust täiendatakse sätetega, mis võimaldavad vanglateenistuse ametnikul reageerida õigusrikkumisele, mis on suunatud küll vangla vastu, kuid toime pandud väljapool vangla piiret. Kõige levinumaks näiteks on siin juhused, kus isikud üritavad nn ülevisete abil vanglasse keelatud esemeid toimetada. Lisaks muudetakse eelnõuga konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglaametnike tausta- ja tervisekontroll ning tehakse mitmeid muid muudatusi.

8. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Teine eesmärk on viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.

9. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE), mille eesmärk on seada taastuvatest allikatest ja soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga, sealhulgas vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. Tarbijatele toob seaduse muutmine kaasa elektrienergia hinnas prognooside kohaselt taastuvenergia ja koostootmise tasu alanemise järgnevalt: 2012. aastal 0,97 €senti/kWh, 2013. aastal 0,80 €senti/kWh, 2014. aastal 0,84 €senti/kWh, 2015. aastal 0,82 €senti/kWh, 2016. aastal 0,90 €senti/kWh, 2017. aastal 0,83 €senti/kWh, 2018. aastal 0,81 €senti/kWh, 2019. aastal 0,77 €senti/kWh ja 2020. aastal 0,76 €senti/kWh.

10. Esimesel lugemisel läheb lõpphääletusele 63 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse “Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist” eelnõu (306 AE), milles rõhutatakse, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku keskseks küsimuseks on võrdsete konkurentsitingimuste loomine Euroopa Liidu siseturul otsetoetuste reformimise ja nende võrdsustamise kaudu. Selleks kutsub Riigikogu Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles kehtestama selline ÜPP otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele ning minema järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üle uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida olulisi erinevusi Euroopa Liidu otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume.

Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Üritused, kohtumised, konverentsid

Kell 10 – Riigikogu esimees Ene Ergma esineb tervitussõnavõtuga konverentsil „Kuidas kasvatame – piits või pitsa?“ (Rahvusraamatukogu).

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Pääsküla Gümnaasiumi õpilastega Riigikogus.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma avab Toompea lossi III korrusel näituse „Ermitaaž – vanaema veimevakk“ Alla Jukš-Meose kollektsioonist.

Kell 14 – Riigikogu õiguskomisjoni liikmed osalevad ümarlaual justiitsministeeriumis, päevakorras on vaenu õhutamist kriminaliseeriva eelnõu arutelu.

Kell 16.30 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb projekti Minu Riik esseekonkursi komisjoni töös.

* Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liige Aadu Must osaleb (21.11-23.11) Makedoonias Skopjes seminaril „Luureteenistuse finantsaruandlus“, mille korraldab DCAF (Centre for Security, Development and the Rule of Law).

* Riigikogu liige Yana Toom osaleb (17.11-23.11) Thbilisis rahvusvahelisel konverentsil „Balti kogemus Euro-Atlandi integratsioonis: kas võimalus ka Gruusiale?“.

* Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas osaleb (19.11-25.11) Pariisis Prantsusmaa välisministeeriumi korraldataval tuleviku tegijate programmis.

Riigikogu pressitalitus