Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 3 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad keskkonnajulgeolekut, Eesti kodakondsusega laste õiguste tagamist välismaal  ja kaitseministeeriumi rahadega ümberkäimist.

Päevakorras on 18 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 8 teisel ja 8 esimesel lugemisel.

1. Jätkub teisipäevasel istungil katkenud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine. Eelnõuga nähakse ette Riigikogu prokuratuuri järelevalve komisjoni moodustamine.

2. Esimesel lugemisel on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE), mille eesmärk on taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009. aastat kehtinud kujul. Matusetoetus 2009. aastal oli 3000 krooni ja selleks oli riigieelarvesse planeeritud 54,9 miljonit krooni.

3. Esimesel lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE), mille eesmärk on võimaldada töötutel osaleda avalikus töös senisest suuremas mahus, muutes ühes kuus lubatud töötundide arvu 50 tunnilt 80 tunnile. Algataja kinnitusel võimaldaks see töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus ja motiveerida neid senisest enam avalikus töös osalema. Ka suurendaks see muudatus omavalitsuste võimalust töötuid rohkem rakendada. 

4. Esimesel lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (690 SE), mille eesmärk on vähendada alates 2011. aasast poole võrra tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmaksu kuumäära. Kui praegu maksab tööandja vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 7 sotsiaalmaksu 33% töötaja palgast, kuid vähemalt 1436 krooni kuus, siis eelnõu kohaselt maksaks tööandja edaspidi sotsiaalmaksu ühe töötaja kohta mitte vähem kui 718 krooni kuus.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE), millega laiendatakse teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele riigi poolt makstava ühekordse hüvitise saajate ringi. Hüvitise saajate ringi laiendamine võimaldab hüvitise saajate ringi kaasata ka isikuid, kes ei kuulu kaitseväelase perekonda või ülapidamisele perekonnaseaduse mõistes. Sellise lähenemisega antakse mittetraditsioonilises perekonnas elavale isikule täiendav teadmine, et õnnetuse korral tunnistab riik abivajajana ka isikut, kes ei oma seda automaatselt perekonnaseaduse alusel, kuid on oluline kaitseväelasele. Eelnõu kohaselt makstakse edaspidi kuni pool makstava hüvitise summast hukkunud kaitseväelase poolt eelnevalt määratud isikule või isikutele ja teine pool hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. Käesoleval hetkel kuuluvad hüvitise saajate ringi vaid kaitseväelase lapsed, vanemad, lesk ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud isikud.

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (665 SE), mille eesmärk on harmoneerida õiguskaitsemeetmete direktiiv, ümber korraldada riigihangete järelevalve ja nõustamise üksuste funktsioonid ning täpsustada kehtiva seaduse sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid.

7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (708 SE), mille eesmärk on reguleerida äriseadustiku muutmisega ühinguõigust nii, et Eesti saaks kindlaksmääratud kuupäeval eurole üle minna. Vastavad muudatused tehakse ka krediidiasutuste seaduses, väärtpaberituru seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus ning riigilõivuseaduses. Selleks et võtta euro Eesti Vabariigi ametliku vääringuna äriühinguõiguses kasutusele, tuleb võimaldada ühingute asutamisel hakata väljendama kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid eurodes. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 22. aprillil.

8. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse eelnõu (654 SE), mis näeb ette ülemineku Riigi Teataja väljaandmisele vaid elektroonilises vormis ja sätestab kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas. Peamine arutelu põhiseaduskomisjoni istungil 9. veebruaril keskendus küsimusele, kas peaks säilitama Riigi Teatajat mõnes eksemplaris ka paberkandjal. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 22. aprillil.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu (706 SE), mille eesmärk on tagada riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine ning vältida olukorda, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli. Eelnõu sätestab, et kui kriminaalmenetluses tahtlikult toimepandud kuriteos kahtlustatava või süüdistatava maavanema volitused lõpevad seoses maavanema 5-aastase teenistustähtaja lõppemisega, makstakse maavanemale sotsiaalse tagatisena 6 kuu ametipalga suurune hüvitis välja pärast teenistustähtaja lõppu juhul, kui maavanema suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 22. aprillil.

10. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (709 SE), mille eesmärk on viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt 2011. aasta 1. jaanuarist võtta kasutusele ühisraha euro. Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna. Sularahakäibes kehtib alates eurole üleminekupäevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 22. aprillil.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (721 SE), mille eesmärk on tagada Eesti valmisolek eurole üleminekuks ja mis sätestab kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad ümber eurodesse. Riigilõivude eurodeks ümberarvestamisel on võetud aluseks Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud eurole ülemineku põhiprintsiip, mille kohaselt andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Muuhulgas suurendab eelnõu sularahas tehtava riigilõivumakse piirmäära ja lubab sularahas vastu võtta kuni 10 eurot (= 156, 466 krooni) praeguse 100 krooni asemel. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 22. aprillil.

15. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE), mis täpsustab aktsiaoptsioonide maksustamise korda ja tagab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Eesti residentide võrdse kohtlemise maksustamisel. Eelnõu kohaselt ei maksustata aktsiaoptsioone nende andmise hetkel ning erisoodustuseks ei loeta aktsiaoptsiooni, kui see realiseeritakse pärast 3 aasta möödumist optsiooni andmisest (välja kirjutamisest). Algataja hinnangul on töötajate optsioonid muutunud töötaja tasustamise oluliseks osaks tänu mitmele eelisele. Esiteks võimaldavad optsioonid tasustada töötajaid vahetuid väljamakseid tegemata ning seeläbi säilitada likviidsust. Teisalt aitavad optsioonid töötajaid motiveerida, kaasata äriühingu tegevusse, tõsta nende produktiivsust ja efektiivsust ning vähendada kaadrivoolavust. Samuti ühtlustavad optsioonid äriühingu juhatuse ning aktsionäride huve. Kokkuvõttes aitavad aktsiaoptsioonid nii äriühingu kui ka kaudselt majanduse arengule kaasa.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.