Eelinformatsioon kolmapäevaks, 20. veebruariks
Kell 13 – infotund
Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja sotsiaalminister Taavi Rõivas. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad politsei- ja piirivalveameti juhi valimist, abivahendite riigi poolset kompenseerimist puuetega inimestele, maavalitsusi, peaministri büroo tööd, arstiabi kättesaadavust ja omavalitsuste toimimist.
Kell 14 – täiskogu istung
Päevakorras on 9 valitsuse algatatud eelnõu, millest 2 on kolmandal, 3 teisel ja 4 esimesel lugemisel.
1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE), millega sätestatakse keeld käidelda tervisele potentsiaalselt ohtlikke keemilisi ühendeid gammabutürolaktoon (GBL) ja 1,4-butaandiool (1,4-BD) isikule narkojoobe tekitamise eesmärgil. Need on ained, mis suukaudsel manustamisel muunduvad organismis psühhotroopseks aineks gammahüdroksübutüraadiks (GHB), mis on tuntud ka „korgijoogi“ nime all.
2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Teine eesmärk on viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.
3. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (324 SE), mille eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon. Praegu on valdkond reguleeritud EL Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87, samuti WCO (World Customs Organisation) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis koostoimes nõukogu määrusega reguleerivad kõnealust valdkonda oluliselt põhjalikumalt. Rahvusvaheline tollitariifide väljakuulutamise liit asutati Brüsselis 1890. aasta. 5. juulil. Eesti valitsus otsustas liiduga ühineda 1921. aastal ja Riigikogu kiitis ühinemise heaks 1923. aastal.
4. Teisele lugemisele tuleb maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), mille eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida soovitakse eelnõuga lahendada ja eelnõu peamised eesmärgid on järgmised: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad.
5. Teisele lugemisele tuleb Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE), millega kavandatakse muuta haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda selliselt, et ei oleks piiratud kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine Vabariigi Valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning et oleks sõnaselgelt võimaldatud erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir.
6. Esimesele lugemisele tuleb avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (365 SE), millega tehakse seadustesse muudatusi, mis puudutavad ametnikele ja ametiasutuse töötajaile soodustingimuste kohaldamist, ametniku matuse korraldamist jms. Samuti muudetakse avaliku teenistuse rakendussätteid ja tehakse muudatusi töötuskindlustuse seaduses, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ning tööturuteenuste ja -toetuste seadustes, et viia need uue avaliku teenistuse seadusega kooskõlla.
7. Esimesele lugemisele tuleb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE), mille eesmärk on hariduskorralduse kaasajastamine. Eelnõu kohaselt kaob alates seaduse jõustumisest 1. septembrist 2013 võimalus asutada ühe asutusena tegutsevat põhikooli ja gümnaasiumi ning ühe asutusena tegutsevat üldhariduskooli ja huvikooli. Ühe asutusena võivad tegevust jätkata 1. septembri 2013. aasta seisuga tegutsevad põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, või üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Eelnõuga täpsustatakse riigi ja omavalitsuste vastutust erivajadustega õpilaste haridusvõimaluste pakkumise eest. Üldhariduskoolis saab eelnõu kohaselt jätkuvalt anda huviharidust, kuid selleks ei pea olema eraldi koolitüüpi – üldhariduskool-huvikool. Eelnõu näeb ette, et valla või linnavaliotsus kehtestab igale munitsipaalkoolile koolipiirkonna. Eelnõuga asendatakse sõna „pedagoog“ sõnaga „õpetaja“ ja tehakse veel mitmeid muid muudatusi.
8. Esimesele lugemisele tuleb politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE), mille eesmärk on viia politsei ja piirivalve seadusesse, päästeteenistuse seadusesse ja karistusregistri seadusesse sisse muudatused, mis tagaksid avaliku teenistuse seaduse jõustumisel eriteenistuste, sh politseiteenistuse ja päästeteenistuse jätkusuutliku toimimise.
9. Esimesele lugemisele tuleb tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE), mille eesmärk on korrastada praktikas üles kerkinud probleeme ja tagada isikutele parem õigusselgus tuleohutuse seaduses sätestatu järgimiseks. Ühe praktilise küsimusena, et vähendada hooletusest põhjustatud tulekahjude arvu, sätestab eelnõu, et ehitises suitsetamisel või lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tuleohu tekitamist. Eelnõu täiendab samuti riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Õigusselguse suurendamiseks täpsustakse, millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusloa ja ehitise kasutusloa. Lisaks täpsustatakse ka tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korraldust.
***
Kell 10 – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
1. Komisjoni strateegia aastateks 2014-2017.
2. komisjoni eelarvetaotlus aastateks 2014-2017.
Kohtumised, üritused
Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Toompeal Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilastega.
Kell 17.45 – Riigikogu esimees Ene Ergma esineb ettekandega Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Eesti Kella Kuue Klubis.
* Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu osaleb (19.02-20.02) Brüsselis briifingul „Illegaalne alkohol Euroopa Liidus“.
* Riigikogu OSCE PA delegatsiooni juht Väino Linde ja liige Jaak Allik osalevad (20.02-23.02) Viinis OSCE PA talveistungi töös, kus on tähelepanu keskmes Süüria ja Mali kriisiga seotud küsimused.
Riigikogu pressitalitus