Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 12 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad arstiabi väikesaartel ja ääremaadel, omavalitsuste sundliitmist, maa viimist tsiviilkäibesse, krevetipüügi piiranguid ja Eesti rahvuslikke huve, valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimisi, Eestimaa looduse puhtust ja säilivust, valitsussektori tasakaalu, kohalike omavalitsuste liitmist, jahindust, finantsolukorda, regionaalpoliitilisi otsuseid ja Tartu Ülikooli Türi kolledži sulgemist. 
 

Päevakorras on 16 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 6 on teisel ja 9 on esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE & 631 SE)

2. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu (792 SE), millega ratifitseeritava lepingu eesmärk on osutada laiaulatuslikku vastastikust abi kriminaalasjades. Leping kirjutati alla Tallinnas 12. juunil 2002. Hiina Rahvavabariik ratifitseeris lepingu 28. detsembril 2002. Eelnõu algataja selgituse kohaselt puudus kuni 2008. aastani lepingu järele reaalne vajadus, sest ei Eesti ega ka Hiina Rahvavabariik polnud esitanud teineteisele ühtegi õigusabitaotlust ei õigusasutuste (prokuratuur, kohtud) ega ka õiguskaitseasutuste (politsei) kaudu. 2008. aastal esitas Eesti Hiina Rahvavabariigile esimese õigusabitaotluse vastastikuseks abiks kriminaalasjades. Arvestades ühelt poolt Hiina jõulist majandusarengut ning riigi olulisuse kasvu maailmas, teiselt poolt rahvusvahelise kuritegevuse globaliseerumist, on algataja hinnangul otstarbekas ja vajalik leping nüüd ratifitseerida.

3. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (789 SE), millega ratifitseeritavad lõppaktid täpsustavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ning ajakohastavad ja tõhustavad postiliidu tööd. Kõik allkirjastatud dokumendid jõustusid ratifitseerimisest sõltumatult 1. jaanuaril 2010. Ratifitseerimise vajadus tuleneb riigisisestest nõuetest. Algataja hinnangul toovad postikonventsiooni lõppmaksete süsteemi muudatused tõenäoliselt kaasa rahvusvaheliste postiteenuste hinnatõusu.

4. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (819 SE), millega heaks kiidetavad IMFi põhikirja muudatused on osa kvoodi- ja hääleõigusreformist, mille eesmärgiks on tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide, sealhulgas Eesti, parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMFis. Selleks muudetakse IMFi põhikirjas liikmesriigi häälte koguarvu arvutamise süsteemi. Algataja kinnitusel tagavad need Eestile parema esindatuse ja tugevama hääleõiguse. Ka annavad need aktsionäride nõukogule pädevuse võtta vastu eeskirju, mis teatud juhtudel võimaldavad tegevdirektoreil määrata kaks asendajat. Eesmärgiks on Aafrika valijaskondade haldussuutlikkuse parandamine.

5. Jätkub valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad ja rakendamisraskused, mis on ilmnenud uue Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega jõustumise järel 1. jaanuaril 2008.  Oma 11. oktoobri istungil  toetas põhiseaduskomisjon muudatusettepanekut, mille kohaselt arhiivi antud salastatud teabekandjad vaadatakse üle teabekandjate kogumite kaupa, sõltumata nende töötlemise vajadusest, hiljemalt 1. jaanuariks 2012 (varasema tähtaja 1. jaanuar 2015 asemel) ning need märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse märkega. Kehtiv seadus näeb ette arhiivide ülevaatamist lehthaaval. Teabekandjate ülevaatamise vajadus tuleneb 1. jaanuaril 2008 vastu võetud uue seaduse nõuetest. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 21. oktoobril.

6. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE), mille koostamise peamine eesmärk on selgemalt sõnastada kõrghariduse välishindamise vastavad sätted ja tagada sellega antud regulatsiooni parem rakendatavus. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 21. oktoobril.

7. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE), mis teeb muudatusi riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarvetes. Riigieelarve maht sellega algataja kinnitusel ei muutu. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 21. oktoobril.

8. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (813 SE), mille peamine eesmärk on viia võlaõigusseaduses sisalduv tarbijalepingute regulatsioon täpsemalt ja paremini kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, et ära hoida Eesti suhtes uute rikkumismenetluste algatamine ja tagada juba algatatud menetluse lõpetamine. Lisaks tehakse eelnõu raames mitmeid ettepanekuid, et viia võlaõigusseadus tarbija lepingulisi õigusi reguleerivate sätetega paremini kooskõlla, millele Euroopa Komisjon ei ole seni tähelepanu juhtinud. Eelnõu oluline eesmärk on ka ajakohastada võlaõigusseadust, näiteks ettemaksu regulatsiooni osas tarbijalepingute puhul.

13. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE). 2011. aasta eelarve konsolideerimata tulude maht on 89,4 mld krooni ja kulude maht 94,2 mld krooni ehk 6 mld eurot. Rahandusministeeriumi kinnitusel on 2011. aasta valitsussektori tekkepõhine eelarvepuudujääk 1,6% SKP-st, mis on riigi eelarvestrateegiaga 2011-2014 seatud eesmärgist 0,4 protsendipunkti võrra parem tulemus. Olulist rõhku on eelarves pööratud investeeringutele, mis moodustavad 16 miljardit krooni.

14. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE), millega muudetakse töötuskindlustuse seaduses kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Muudatuse kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Kell 9 – koostöös Riigikogu maaelukomisjoniga toimub Toompea Haridusseminari koosolek. Kõne all on haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused (ettekandja Jaak Uibu)  ja ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses (ettekandja Ülo Vooglaid). Ruum L332.

* Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb(20.10-22.10) Stockholmis konverentsil „Stockholm – Euroopa roheline pealinn 2010”. Konverentsist võtavad osa poliitikud ning kõrgemad ametnikud ja eksperdid Euroopa linnadest ja USAst. Konverentsi eesmärgiks on avada arutelusid, jagada mõtteid ning vahetada kogemusi jätkusuutliku keskkonna arenguks kasvavates suurlinnades.

* Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb (18.10-21.10) Venemaal Moskvas parlamentaarse võrgustiku (Parliamentarians Network) Euro-Atlandi julgeoleku tuumikgrupi (Euro-Atlantic Security Core Group) esimesel kohtumisel.

* Riigikogu väliskomisjoni liige Silver Meikar osaleb (17.10-19.10) Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis Georg C. Marshalli Keskuse korraldataval küberkaitse teemalisel seminaril.

* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste osaleb (18.10-19.10) Saksamaal Berliinis Läänemere parlamentaarse konverentsi alalise komitee istungil.

Riigikogu pressitalitus