Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Küsimustele vastamiseks on registreerunud 3 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad ravimite kättesaadavust, looduskaitsealuste maade maamaksu kompenseerimist ja põlevkivi ressursimaksu õpetajate palga võimaliku allikana.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 9 eelnõu, millest 4 on kolmandal ja 5 teisel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE), mille eesmärk on harmoneerida Eesti õigusaktid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/31/EÜ hoonete energiatõhususe kohta ja aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele hoonetes, võimaldades olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest energiasäästumeetmetest ning rakendades uute hoonete kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE), millega muudetakse kalapüügiõiguse tasude määramise alust püügivahenditele, millega püütakse angerjat nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taastootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Samuti täpsustatakse eelnõuga sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku põhjanoodale ehk mutnikule, mis puudutab Peipsi järvel kasutatavat põhjanoota.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE), millega võetakse üle intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL. Eelnõu eesmärk on soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutamist maanteetranspordis (s.h kohalike teede liiklus ja linnatransport) ning nende rakenduste sidumist teiste transpordiliikidega, et aidata kaasa keskkonnahoidlikkuse, tõhususe, ohutuse ja turvalisuse parandamisele maanteetranspordis, samuti reisijate ja kaupade liikuvusele, tagades samal ajal siseturu toimimise ning tugevama konkurentsivõime ja tööhõive kasvu.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE), mille eesmärk on määrata kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid.

5. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE), mille eesmärk on tunnistada Eesti Vabariik täiendavalt seotuks hartas sisalduva viie õigusega, kokku kaheksa numereeritud sättega. Harta ratifitseerimisel võtavad riigid kohustuse esitada 5-aastaste ajavahemike järel aruandeid harta nende sätete kohta, mida nad ratifitseerimisel ei aktsepteerinud. Aruannete esitamise eesmärk on selgitada välja, kas riigid võiksid võtta täiendavaid kohustusi. Eesmärk on ratifitseerida harta võimalikult suures ulatuses.

6. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (189 SE), millega ratifitseeritava lepingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigis ja Moldova Vabariigis elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti tagab leping selle lepingu alusel määratud pensioni maksmise jätkamise ühe lepingupoole pensioni saava isiku ümberasumisel ühe riigi territooriumilt teise riigi territooriumile. Lepingu eesmärk on vältida pensioni maksmist kattuvate kindlustusperioodide ja teise lepingupoole kindlustusperioodide eest. Lepingu sõlmimise vajadus tuleneb asjaolust, et lepingupoolte riikides elavad isikud on töötanud ja seega omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumitel ning ilma lepinguta võivad nad lepinguga ettenähtud õigustest ilma jääda. Samuti tuleneb lepingu sõlmimise vajadus sellest, et mõlemad riigid kuulusid NSV Liitu ning seega võib isikul esineda kattuvaid kindlustusperioode. Lepinguga on võimalik vältida nende perioodide eest topelt maksmist.

7. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (201 SE), millega ratifitseeritavate muudatuste eesmärk on laiendada panga tegevusmandaati Vahemere riikidesse ning lubada kasutada erifonde panga abisaajates riikides ja potentsiaalsetes abisaajates riikides. Asutamislepingu muudatused on seotud nn. „araabia kevade“ sündmustega 2011. aasta esimesel poolel, kui Põhja-Aafrikas ning Lähis-Idas (Egiptus, Jordaania, Maroko, Liibüa ja Tuneesia) toimusid revolutsioonid, et üle minna demokraatlikule korrale. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on juba olnud selles piirkonnas aktiivsed, sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, soovides demokraatia ja selle piirkonna arengusse panustada. Panga asutamislepingu muudatused ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Panga tegevuse laiendamisel liikmetelt lisakapitali ei nõuta.

8. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (207 SE), millega ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel ning sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.

9. Teisele lugemisele tuleb Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordne menetlemine (89 UA), millesse on viidud mitmeid muudatusi, mis puudutavad üliõpilastele kehtestatavat piirangut täita õppekava akadeemilisel puhkusel viibimise ajal, õppekulude hüvitamise regulatsiooni ja ülikoolidele tegevustoetuste eraldamist. Akadeemilise puhkuse tingimuste osas viiakse seadusesse muudatused, mille kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates  2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast. Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse selgelt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Ka muudetakse  kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis Vabariigi Valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja korra. Muudatusettepaneku kohaselt antakse Vabariigi Valitsusele volitus üksnes täpsustatakse seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.  

Üritused, kohtumised, vaatlemised

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv avab Riigikogu meenepoe. Tegemist on Riigikogu Kantselei ja Eesti Kunstimuuseumi koostöölepinguga, mille kohaselt alustatakse Riigikogu ja muuseumi meenete müüki Toompea lossis.

* OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Juku-Kalle Raid ja Liisa-Ly Pakosta osalevad (2.05-7.05) OSCE PA delegatsiooni koosseisus ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel (3.-7.05) ENPA delegatsiooni koosseisus vaatlejatena parlamendivalimistel Armeenias.

Riigikogu pressitalitus