Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele kaitseminister Urmas Reinsalu (peaministri ülesannetes), keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad Eesti investeeringuid Kreekas, Ühtekuuluvusfondi rahade kasutamise seaduslikkust keskkonnaministeeriumis, Eesti osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides, sõjaveteranide sotsiaalseid tagatisi, keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuvat ja inimväärikust kaitseväes.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 2 õiguskantsleri ettepanekut ja 8 valitsuse poolt algatatud eelnõu esimene lugemine.

1. Ettepanekus nr 18 „Toetusstreikidest ette teatamise kohta“ leiab õiguskantsler, et kolmepäevane toetusstreikidest etteteatamise tähtaeg on liiga lühike ega ole kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsler on seisukohal, et kolmepäevane tähtaeg ei ole piisav selleks, et ettevõtjad, sh elutähtsate teenuste osutajad (nt vee-, gaasi-, jäätme-, elektriettevõtjad) suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada ja valitseb reaalne oht, et nii ettevõtja kui ka riik ja elanikkond üldisemalt kannatavad toestusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju. Õiguskantsler teeb ettepaneku viia kollektiivse töötüli lahendamise seadus vastavas osas põhiseadusega kooskõlla. Ettepanekut toetavad nii põhiseaduskomisjon kui ka sotsiaalkomisjon. Sel teemal peavad ettekande õiguskantsler Indrek Teder, põhiseaduskomisjoni liige Väino Linde ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

2. Ettepanekus nr 19 „Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 4 lausete 1 ja 2 põhiseadusele vastavuse kohta“ leiab õiguskantsler, et toote nõuetele vastavuse seadus loob võimaluse näha õigusaktides ette kohustuslikke viiteid standarditele, mille tagajärjel omandab eraõigusliku organisatsiooni poolt vastu võetud ja autoriõiguslike piirangute alla käiv standard sisuliselt seaduse jõu. Õiguskantsler leiab, et standardis käsitletud tehniliste lahenduste siduvaks tegemine piirab tehnika ja teaduse arengut, inimestelt võetakse võimalus luua tooteid ja teenuseid tehnika kõige uuema ja ohutuma arengutaseme järgi. Õiguskantsleri hinnangul on õigushüvede kaitse sama efektiivselt saavutatav ka standarditele soovitusliku viitamisega. Õiguskantsler teeb ettepaneku viia toote nõuetele vastavuse seadus vastavas osas kooskõlla põhiseadusega. Ettepanekut toetavad nii põhiseaduskomisjon kui ka majanduskomisjon. Sel teemal peavad ettekande õiguskantsler Indrek Teder, põhiseaduskomisjoni liige Väino Linde ja majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.   

3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (248 SE) eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Eelnõus sätestatakse tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleeritakse ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, sätestatakse lapseeas haigestunud isikutele senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendatakse välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestatakse rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muudetakse riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Vanemahüvitise seaduses täpsustatakse vanemahüvitise maksmist vanema kohtuliku karistamise korral. Ka määratletakse sotsiaalvaldkonna ühtse haldusorganina sotsiaalkindlustusamet.

4. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) eesmärk on luua õiguslik alus retseptikeskuse vastutava töötleja rolli üleandmiseks sotsiaalministeeriumilt Eesti Haigekassale. Praegu kehtiva õiguse kohaselt on vastutavaks töötlejaks sotsiaalministeerium, millel aga pole otsest puutumust retseptikeskuse igapäevase tööga. Lisaks täpsustatakse apteegiteenuse osutaja kohustust sisestada paberkandjal väljastatud retsepti andmed retseptikeskusesse viivitamata pärast retsepti saamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmed sisestada kolme tööpäeva jooksul retsepti saamisest arvates, kuid selline ajaline kriteerium on algataja väitel tinginud valeandmete esitamise retseptikeskusesse.

5. Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga (262 SE) ratifitseeritakse  fondi asutamisleping. Fondi eesmärk on mobiliseerida lisaressursse, mis on liikmetele soodsatel tingimustel kättesaadavad, põllumajandusarengu jaoks. Selle eesmärgi täitmiseks rahastab fond peamiselt neid projekte ja programme, mis on loodud selleks, et tutvustada, laiendada või edendada toidutootmist ning tugevdada seotud poliitikaid ja institutsioone riiklike prioriteetide ja strateegiate raamistikus. Fond võtab oma eesmärkide täitmisel arvesse vajadust suurendada toidu tootmist eelkõige kõige suuremate toidupuudujääkidega riikides, potentsiaali suurendada toidu tootmist teistes arenguriikides ning arenguriikide elanikkonna kõige vaesema osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamise olulisust.

 6. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE) eesmärk on viia seadus kooskõlla EL õigusega. Samuti muudetakse  paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa.

7. Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga (249 SE) ratifitseeritakse leping, millega selle osalised kohustuvad tugevdama oma riigi eelarvedistsipliini, tõhustama liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ja parandama euroala juhtimist. Lepingu kohaselt hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarve puudujäägist ja seavad Euroopa Komisjonile ülesandeks jälgida liikmesriikide eelarve seisundit ning riigivõla kujunemist. Arvestuse aluseks võetakse lepingu kohaselt eelarve puudujäägi suhte sisemajanduse koguprodukti, mille kontrollväärtuseks on 3% ning riigivõla suhte SKPsse, mille kontroll­väärtuseks on 60% SKPst. Leping sätestab ka lepinguosaliste õiguse anda fiskaalkokkulepet rikkunud riik Euroopa Kohtusse. Kui kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud kohtuotsust, võib ta määrata põhisumma või karistusmakse, mis on asjakohane ja mis ei ületa 0,1% asjaomase lepinguosalise SKPst. Lepinguosalisele, mille rahaühik on euro, määratud summad makstakse ESMi. Teistele lepinguosalistele määratud summad makstakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

 8. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (266 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiiv 2011/90/EL, millest tulenevate muudatustega täpsustatakse reegleid krediidi kulukuse määra arvutamiseks. Eesti turul mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte. Ühtsete ja täpsustatud reeglite olemasolu võimaldab krediidi kulukuse määra arvutada ühtsetel alustel ja ühetaoliselt ning seda ka kõigi kahekümne seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes.

9. Äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (258 SE ) loob eeldused  äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtmiseks. Sellest tulenevalt muudetakse paberil peetava registri kohta käivaid sätteid ja kohandatakse neid selliselt, et nad sobiksid elektrooniliselt peetavale registrile. Eelnõuga luuakse registriosakondadele võimalus menetleda ka teiste registriosakondade kandeavaldusi ja seeläbi ühtlustada registriosakondade töökoormust. Samuti vähendatakse trahvimäära 320-lt eurolt 200-le eurole, kuna kehtiv trahvimäär on algataja hinnangul  väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute suhtes ebamõistlikult suur. Kinnistusraamatut puudutavate muudatustega kaotatakse piirang, mille kohaselt tohib kinnistusosakond pidada kinnistusraamatut ainult tema tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta.

10. Vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (264 SE) soovitakse lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimused ja tagada parem kontroll süüdimõistetute üle, kes on allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla jms. Vangistusseadust täiendatakse juhtudega, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega jmt vanglast väljalubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet, mis kinnitatakse kinnipeetava jala külge. Vangistusseadust täiendatakse sätetega, mis võimaldavad vanglateenistuse ametnikul reageerida õigusrikkumisele, mis on suunatud küll vangla vastu, kuid toime pandud väljapool vangla piiret. Kõige levinumaks näiteks on siin juhused, kus isikud üritavad nn ülevisete abil vanglasse keelatud esemeid toimetada. Lisaks muudetakse eelnõuga konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglaametnike tausta- ja tervisekontroll ning tehakse mitmeid muid muudatusi.

Kohtumised, üritused

Kell 10 – Riigikogu esimees Ene Ergma esineb avakõnega konverentsil “Vanemaealisus -väljakutse inimesele ja tööturule“ (Nordic Hotel Forum).

Kell 16 – Ene Ergma külastab Mare Vindi sünnipäevale pühendatud näitust Tallinna Linnagaleriis.

Kell 16.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub endise Poola kaitseministri Bogdan Adam Klichiga.

Kell 16.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Tallinna Tehnikaülikoolis toimuval MTÜ Polis konverentsil teemaga 20 aastat Eesti Vabariigi põhiseadust ja kohalik omavalitsus – garanteeritud autonoomia, partnerlus või keskvõimu alluvus.

* Riigikogu esimees Ene Ergma ja Riigikogu Kantselei direktor Maria Alajõe osalevad (19.09-22.09) Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee korraldataval Euroopa parlamentide esimeeste konverentsil. Arutusele tulevad teemad käsitlevad Euroopa Inimõiguste Kohtu tulevikku ja rahvusparlamentide rolli, esindusdemokraatia võimalikku kriisi ja väljakutseid rahvusparlamentidele ning Araabia revolutsiooni väljakutseid ja võimalusi.

* Riigikogu liige Urve Palo osaleb (18.09-19.09) Tšehhis Prahas Friedrich Eberti Fondi korraldataval Euroopa foorumil „Kesk-Euroopa progressiivse energiapoliitika suunas“.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel ja liige Mailis Reps osalevad (19.09-22.09) ENPA delegatsiooni koosseisus parlamendi valimiste eelmissioonil Ukrainas.

Riigikogu pressitalitus
 

Tagasiside