Kell 13 – infotund, kus Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimused puudutavad kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõuga seonduvat, koolivõrku, eestkoste teostamist, koolide õppekeelt, üldhaiglate olukorda ning otseseid ja kaudseid makse Eestis.
Kell 14 – täiskogu istung
Esimesel lugemisel on 4 eelnõu:
1. Jätkatakse teisipäevasel istungil pooleli jäänud valitsuse esitatud
otsuse “Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (
91 OE) esimest lugemist. Riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk on võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Majandusaasta koondaruande koosneb järgmistest osadest:
1) tegevusaruanne;
2) raamatupidamise aastaaruanne;
2.1) riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne;
2.2) täiendav informatsioon kohalike omavalitsuste kohta;
2.3) täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud
kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (
63 SE). Eelnõu läbivaks eesmärgiks on sätestada üheselt jälitustoiminguks loa andmine ainult eeluurimiskohtuniku vastava loa alusel. Eriti raskete kuritegude puhul jäetud võimalus jälitustoimingu tegemiseks enne selleks eeluurimiskohtunikult luba omamata tingimusel, et see taotletakse hiljemalt 24 tunni jooksul.
Eelnõus on kolm põhilist muudatust, millest esimeseks on 2012. aastal kehtima hakkava kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) kooskõlla viimine samas seaduses sätestatud muudatusega, mille kohaselt annab KrMS-s sätestatud juhtudel jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik. Teiseks muudatuseks on tulenevalt esimesest muudatusest moodustada kohtu juurde vastav asjatundjate komisjon, kelle ülesandeks on kohtunike koormuse vähendamiseks ja jälitustoimingute pealiskaudse lubamise vältimiseks eelnevalt läbi töötada prokuratuuri taotlus jälitustoiminguks loa andmise kohta ning koostada vastavasisuline arvamus eeluurimiskohtunikule ainuisikuliseks otsustamiseks. Muudatus on ajendatud täna kohtunikel lasuvast üsna suurest töökoormusest ning vajadusest kindlustada jälitustoiminguks antud loa õiguspärasus ja võimalikult väike isiku põhiõiguste riive. Kolmas oluline muudatus puudutab vahistamise regulatsiooni, mis kehtivas seaduses on sätestatud läbi maksimaalse vahi all hoidmise perioodi, milleks on kuni kuus kuud. Nimetatud periood on liiga pikk ja kuna puudub täpsem regulatsioon sel perioodil toimuva osas, arvestades muuhulgas sellest tulenevat isiku põhiõiguste tugevat riivet, on vajalik nimetatud perioodi täpsem lahtikirjutamine.
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud k
riminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (
73 SE). Eelnõu eesmärk on viia kriminaalmenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega ja samas ka vältida uurimisasutuste tegevuse raskendamist võitluses kuritegevusega. Muudatused on seotud sõnumi saladuse riive võimaluste avardumisega, mida õigustatakse vajadusega tõkestada ja avastada raskeid kuritegusid ja võidelda organiseeritud kuritegevusega. Salajase jälgimise ulatuse laienemise ja jälgimisvahendite täiustumisega suureneb ka kuritarvituse oht. Seepärast peab salajane jälgimine olema tasakaalustatud tõhusate ja piisavate tagatistega võimalike kuritarvituste vastu. Need tagatised eeldavad, et sõnumite saladuse piiramise juhud ja kord oleksid täpselt, ühemõtteliselt ja arusaadavalt sätestatud seadusega. Põhiseadusega kasvõi osaliselt vastuolulised ja kaheti mõistetavad seadusesätted võivad riivata riigi positiivset kohustust kaitsta isikut riigivõimu kasvõi näiliste kuritarvituste eest.
4. Valitsuse algatatud
elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (
83 SE). Eelnõu eesmärgiks on korrastada AS Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando rahastamise ja töökorraldusega seonduvat. Seadusmuudatus sätestab ühe meetmena elektri tootmise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel elutähtsa teenuse osutaja kohustuse tagada päästetöö tegemise kohustus oma territooriumil või selle vahetus läheduses paikneva päästeüksuse kaudu. Samuti loob eelnõu aluse tõhusate riske maandavate meetmete rakendamiseks uute elutähtsate teenuste osutajate tekkel.
Teisel lugemisel on samuti 4 eelnõu:
1. Valitsuse algatatud
otsuse “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu (
77 OE). Otsuse kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 900 sissenõutava aktsia ulatuses koguväärtuses 9 000 000 eurot vastavalt resolutsioonis märgitud tingimustele. Aktsiate märkimiseks vajalikke toiminguid tegema volitatakse justiitsministrit ja rahandusministrit.
2. Valitsuse algatatud
Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (
64 SE). Lepingu eesmärk on asendada praegu kehtiv leping, mille sõlmimisest on möödas üle kümne aasta. Selle aja jooksul on sotsiaalkindlustuses toimunud suuri edasiminekuid. Muu hulgas on Eestist saanud Euroopa Liidu liige ja alates 1. maist 2004 kehtivad Eesti suhtes Euroopa Liidu Nõukogu sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise määrused. Lisaks on nii Ukrainas kui ka Eestis on loodud uusi hüvitise liike, näiteks ei eksisteerinud kehtiva lepingu sõlmimise ajal Eestis ei töötuskindlustushüvise ega ka vanemahüvitise skeemi. Samuti on oma sotsiaalkindlustusskeeme muutnud Ukraina. Leping käsitleb pensionide maksmisel peamiselt pro rata arvestust, see tähendab hüvitiste määramist ja arvutamist proportsionaalselt vastavas riigis töötatud ajale, ning pensioni maksmine toimub riigisiseste õigusaktide alusel.
3. Valitsuse algatatud
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (
72 SE). Seaduseelnõu eesmärgiks on eelkõige viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuaril 2010 jõustunud seaduse teksti, tehes seaduse tekst arusaadavamaks ning selgemaks. Seadust täiendatakse sätetega, mille eesmärgiks on tagada Leader-meetme rakendamine vastavalt meetme eesmärkidele ning luua võimalused Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks. Samuti muudetakse seaduse sätetes sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna viidatavaid määrusi on muudetud või on need asendatud uutega. Üheks seaduse eesmärgiks on reguleerida ka enne kulutuste tegemist riigieelarvest tegevuse rahastamisega seonduvat.
4. Valitsuse algatatud
taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
93 SE). Eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2010. aasta lõpus jõustunud Euroopa Komisjoni direktiivist tulenevad uued nõuded. Nimetatud direktiiviga sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks. Seadusmuudatustega lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele.
Üritused:
Kell 13 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Moldova peaministri Vladimir Filatiga.
Kell 13 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb Linnamäe Vene Lütseumi Puškini muuseumis Tsarskoselski Lütseumi 20. aastapäeva tähistamisel.
Kell 14.30 – Laine Randjärv kohtub Tartu Linnavalitsuse ametnike delegatsiooniga.
Kell 16 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Austria suursaadiku Angelika Saupe-Berchtoldiga.
Välislähetused:
18. – 19. oktoobrini
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas osaleb Norras Bergenis Põhjamaade Investeerimispanga kontrollikomitee istungil.
19. – 21. oktoobrini
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas ning rahanduskomisjoni esimees Sven Sester osalevad Belgias Brüsselis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2014 – 2020 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni osalusel toimuval kõrgetasemelisel konverentsil.
19. – 21. oktoobrini
Riigikogu väliskomisjoni liikmed Margus Hanson, Imre Sooäär ja Vladimir Velman, Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Kalle Palling, Valdo Randpere ja Aivar Sõerd ning riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ning liikmed Ülo Tulik ja Marianne Mikko osalevad Belgias Brüsselis tutvumisvisiidil NATO peakorterisse ja Euroopa Liidu institutsioonidesse.
Riigikogu pressitalitus