Eelinformatsioon kolmapäevaks 17. septembriks
Kell 13 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Ivari Padar ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 10 Riigikogu liiget. Küsimuste järjekorra ja valdkonnad leiad siit.
Täiskogu jätkab teisipäevase päevakorra menetlemist eelnõude (279 SE) ja (304 SE) aruteluga. Seejärel on päevakorras 7 valitsuse esitatud eelnõu, millest 1 on teisel ja 6 esimesel lugemisel.
1. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) eemärk on kaotada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest sätted, mis kehtestavad õppekirjanduse (õpik, töövihik jms) ainesisu ametkondliku kontrolli. Seadusemuudatus annab koolis kasutatavate õpikute valiku, st õpiku kvaliteedi ja riiklikule õppekavale vastavuse kontrolli õpetajale. Ainetunnis kasutava õppekirjanduse valikul peab õpetaja lähtuma kehtivast riigi ja kooli õppekavast.
2. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) eesmärk on kehtestada reostustõrje ja selleks vajalike investeeringute tasu, mida kasutatakse reostuse tõrjumiseks ja selleks vajalike investeeringute tegemiseks. Keskkonnakomisjon antud eelnõu ei toetanud.
3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE), mis muudab ametist lahkunud presidendi või tema lese kaitse senist korraldust. Eelnõu kohaselt võib siseminister määrata ametist lahkunud presidendile kaitse lähtuvalt vastava politseiasutuse poolt koostatud ohuhinnangust. Sama põhimõte kehtib ka presidendi lese puhul. Praegu nõuab seadus, et ametist lahkuvat presidenti kaitstaks samadel alustel kui ametis olevat presidenti.
4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu (290 SE), millega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) põhikiri. Pärast IDAga ühinemist on Eestil võimalik täieõigusliku partnerina osaleda IDA liikmes-riikide koostöös ja otsuste tegemisel ning toetada IDA kaudu vähemarenenud riikide arengut. IDA aitab toetada globaalselt vaeseima regiooni Aafrika ning teiste vaeste riikide arengut, kuhu Eesti kahepoolne arenguabi ei jõua.
5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse-, ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE), millega maksustatakse soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivi aktsiisimaksuga. Alates 2011. aastast on põlevkivi aktsiisimäär 2,35 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta ja alates 2013. aastast 4,7 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Ka võetakse üle direktiivide sätted, millega muudetakse reisija imporditud aktsiisikauba maksuvabu piirmäärasid. Eelnõus sätestatakse füüsilisest isikust reisija maksukohustus, kui ta toob teisest liikmesriigist aktsiisikaupa endaga koos liikuvas pagasis üle aktsiisivaba piirnormi. Aktsiisi ei pea maksma, kui reisija tõendab, et ta toob Eestisse alkoholi üle piirkoguse iseenda tarbeks, näiteks korraldab suurema perekondliku või muu ürituse.
6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), millega viiakse nimetatud seadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktiga. Sisulises mõttes täpsustatakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMM) ohutut kasutamist suletud keskkonnas eesmärgiga kaitsta inimese tervist ja keskkonda. Seaduse rakendamine suurendab töötajate ja keskkonna ohutust GMM-ide suletud kasutamisel. Samal ajal juhitakse GMM-ide kasutajate tähelepanu asjaolule, et GMM-ide transport maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus on reguleeritud ohtlike kaupade veoks ette nähtud õigusaktidega.
7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (271 SE), millega kaotatakse rakendamise praktikas ilmnenud probleemid ning vastuolud, suurendatakse juriidiliste isikute võlausaldajate kaitset, täpsustatakse juriidiliste isikute juht- ja kontrollorganite liikmete vastutust, samuti lihtsustatakse juriidiliste isikute tegevust, kaotades üleliigseid formaalsusnõudeid ja võimaldades paindlikumaid juhtimisstruktuure.
8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE), millega nähakse muuhulgas ette, et väikestes kogustes (alla 5 m3 ööpäevas) heitvee immutamiseks vee erikasutusluba tulevikus enam vaja ei ole, kuna nii väikestes kogustes nõuetekohane heitvee immutamine ei põhjusta keskkonnaministeeriumi hinnangul ohtu ümbritsevale keskkonnale. See võimaldab lihtsustada kodanikel individuaalsete puhastussüsteemide rajamist väljapoole reoveekogumisalasid ning lisaks vähendab keskkonnateenistuste halduskoormust. Seaduses on leevendatud ka alla 2000 ie (inimekvivalent) reoveekogumisaladele esitatavaid nõudeid, mille kohaselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel ei pea tagama 100% ühiskanalisatsiooni olemasolu. Väikestel (alla 2000 ie) reoveekogumisaladel on lubatud kasutada ka kohtpuhasteid tingimusel, et reovesi puhastatakse vähemalt bioloogiliselt. Seaduse üheks tulemuseks on ka see, et sätestatakse selgesõnaliselt laevadelt saasteainete merreheitmise keeld ja tõstetakse sellega kaasneva vastutuse määra. Laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
9. Esimesel lugemisel on autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE), mille tulemusena vähenevad vedaja poolt autoveo alaste dokumentide taotlemiseks tehtavad rahalised ja ajalised kulutused. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis 2006. aastal läbi viidud autoveoseadusest tuleneva halduskoormuse hindamise uuringu kohaselt toob käesoleva seaduse muutmise seadusega planeeritav dubleerivate dokumentide kaotamine ja tegevuslubade kehtivusaegade pikendamine kaasa iga-aastaste kulutuste vähenemise vedajatele ligi 1,5 miljonit krooni. Samuti muutub dokumentide taotlemine mugavamaks, kuna mitmeid dokumente on võimalik taotleda elektroonselt.
Päevakorra leiad siit.
Kell 12 – Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland avab Toompea lossi kunstisaalis graafik Inga Heamäe näituse “Paremad palad. Valik litograafiaid 1998–2007”.
Kell 12 – Riigikogu esimees Ene Ergma ja aseesimees Jüri Ratas osalevad Tallinna Tehnikaülikooli 90. aastapäeva pidulikul aktusel (TTÜ aulas).
* Riigikogu riigikaitsekomisjon eesotsas komisjoni esimehe Mati Raidmaga on (16.09-19.09) Brüsselis ja Monsis töövisiidil Euroopa Parlamenti ning NATO Euroopa Vägede Kõgemasse Peakorterisse. Visiidi käigus kohtutakse Europarlamendi liikmete Katrin Saksa, Marianne Mikko, Toomas Savi ja Tunne Kelamiga, suursaadikutega NATO ning Euroopa Liidu juures Jüri Luige ja Raul Mälguga ning Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallasega. Visiidist võtavad osa riigikaitsekomisjoni aseesimees Kadri Simson ning liikmed Tõnu Juul, Kalvi Kõva, Jaan Kundla, Jaak Salumets ja Trivimi Velliste, samuti Riigikogu liige Lauri Laasi.
* Riigikogu liige Mart Laar osaleb (16. 09-17.09) Belgias Brüsselis Euroopa Rahvapartei Gruusia teemalisel arutelul.
* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Mart Jüssi osaleb (17.09-19.09) Leedus Kaunases BSSSC (Baltic Sea States Subregional Co-operation)16. aastakonverentsil. Arutusel on säästlik eluviis ja regiooni tulevik, Euroopa Liidu Läänemere strateegia, mitmetasandiline valitsemine jpm.
* Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde osaleb (14.09-16.09) Prantsusmaal Pariisis Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide parlamentide ning Euroopa Parlamendi õigus- ja siseasjade komiteede esimeeste kohtumisel. Arutusel on Euroopa justiitsvõrgu areng, Euroopa Liidu kohtunike haridus, perekondade taasühendamine jpm.
* Riigikogu liige Hannes Astok osaleb (14.09-17.09) Türgis Antalyas m-valitsuse teemalisel konverentsil, kus ta esineb ka ettekandega.
* Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts osaleb (14.09-18.09) Aserbaidžaanis Bakuus WEU Assamblee poliitikakomitee kohtumistel Aserbaidžaani valitsus- ja armeestruktuuride esindajatega. Kohtumised toimuvad seoses poliitikakomitee raportiga „Kaspia regioon ja Euroopa julgeolek“.
* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel ja liige Indrek Saar osalevad (14.09-19.09) ENPA delegatsiooni koosseisus Aserbaidžaanis Bakuus presidendivalimiste eelvaatlemisel.
* OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Paul-Erik Rummo ning liikmed Mart Nutt ja Toivo Tootsen osalevad (15.09-24.09) Kanadas Torontos OSCE PA alalise komitee istungil ning parlamentaarsel konverentsil „OSCE avatud maailmas: kaubandus, julgeolek ja migratsioon“.
* Riigikogu liige Mai Treial osaleb (17.09-21.09) Rumeenias Bukarestis Euroopa Terviseakadeemia konverentsil “Solidaarsus tervishoius, patsientide omaosalus ja tervishoiu erakindlustus”.
Riigikogu pressitalitus