Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning justiitsminister Rein Lang. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad kasutuses olevate teede legaliseerimist; õigusemõistmise kättesaadavust; võrdset ja ebavõrdset kohtlemist; arenguid Eesti üldhariduses ja olukorda riigimaanteede ehitamisel.

Päevakorras on 30 eelnõu, millest 5 on kolmandal, 23 teisel ja 2 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE), mille üks eesmärke on rõhutada prokuröride sõltumatust. Eelnõu kohaselt on prokuratuur oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. Ühe olulise muudatusena sätestab eelnõu riigi peaprokuröri kohustuse esitada kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta. Täiendavalt võib peaprokurör esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid ka prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. Lisaks käsitleb eelnõu prokuröride distsiplinaarvastutust ning nende karistamist ja vabastamist distsiplinaarsüüteo tõttu. Samuti käsitleb eelnõu palgamäära diferentseerimist seoses teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) töötamisega, ning täiendab prokuröri valveaja regulatsiooni ja tasustamise tingimusi. Eelnõu kohaselt makstakse valveaja eest, mil prokurör peab olema ööpäevaringselt kättesaadav ja minema vajadusel sündmuskohale, lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (876 SE), mille eesmärk on lahendada rahvastikuregistri seaduse rakendamisel tõusnud probleeme, tõhustada ja lihtsustada rahvastikuregistri objektile elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist, tagada rahvastikuregistri andmete kasutamine avaliku ülesande täitmisel ja vältida rahvastikuregistrisse kogutavate andmete dubleerivat kogumist teistesse andmekogudesse.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE), mille üks eesmärke on muuta lihtsamaks isikuandmete seaduses reguleeritud delikaatsete isikuandmete töötlemise ja selle registreerimise korda. Põhiseaduskomisjon otsustas eelnõu menetlemise käigus kitsendada nende ametiisikute ja asutuste ringi, kellel on õigus juurdepääsupiiranguid kehtestada, jättes selle õiguse vaid otseselt riigi julgeolekuga tegelevatele ministeeriumitele ja nende allasutustele, andes neile muuhulgas õiguse tunnistada riigi julgeolekuga tegelevaid isikuid puudutav teave asutusesiseseks kasutamiseks.Teise komisjonipoolse muudatusena täiendatakse avaliku teabe seadust sättega, mis annab kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi ning nende valitsemisala asutustele õiguse tunnistada enda poolt koostatud analüüsid, hinnangud ja kokkuvõtted asutusesiseseks kasutamiseks juhul, kui need juba ei ole kaitstud riigisaladusega ja need puudutavad riigi kaitsevõimet ja julgeolekut. Kolmanda komisjonipoolse muudatusena antakse välisministeeriumile õigus kehtestada teabe juurdepääsupiirang kokku kuni 20 aastaks välissuhtlust puudutavatele dokumentidele, mis võivad kahjustada Eesti riigi huve. Algses eelnõu oli selline õigus ette nähtud kõigile välissuhtlusega tegelevaile asutustele, sh omavalitsustele.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE), mis raamseadusena sätestab keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühekohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja uue integreeritud keskkonnaloa menetluse. Algataja kinnitusel on keskkonnaseadustiku üldosa koostamise eesmärk mitte lihtsalt kehtiva õiguse süstematiseerimine ja üldise regulatsiooni koondamine üldosasse, vaid kehtiva õiguse kriitiline ülevaatamine, vastuolude lahendamine ja lünkade täitmine.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (858 SE), mis kehtestab Tartu Ülikooli uue juhtimismudeli. Eelnõu kohaselt juhivad ülikooli viieliikmeline nõukogu, senat ja rektor. Neist esimene vastutab ülikooli majandus- ja teine akadeemilise tegevuse eest. Senati koosseisu kuuluvad rektor ( kes on ka senati esimees) ning kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Ülikooli rektori valivad nõukogu ja senati liikmed ning teised põhikirjas nimetatud isikud ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu.

6. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (908 SE), millega ratifitseeritav lisaprotokoll näeb allakirjutanud riikidele ette kohustused tagada kõigile üksikisikutele õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses, mis hõlmab vähemalt kodanike õigust osaleda valijate või kandidaatidena nende elukohaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimistel. Lisaprotokolli ratifitseerimine ei mõjuta Eesti õigust sisuliselt, sest sellest tulenevad nõuded on juba täidetud. Ratifitseerimine tuleneb eeskätt soovist tunnustada isikute õigust osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kui rahvusvahelisest õigusest tulenevat õigust.

7. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (913 SE), millega ratifitseeritavate lepingute eesmärk on luua soodne investeerimiskliima ning tagada investorite võrdne kohtlemine. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ning reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist. Vastavad lepingud sõlmitakse Maroko Kuningriigi,  Aserbaidžaani Vabariigi, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi ja Moldova Vabariigiga.

8. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (903 SE), millega ühinetava konventsiooni eesmärk on kohustada osalisriike mitte mõjutama keskkonda sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil, kui hävitus-, kahjustus- või vigastusvahend põhjustab teisele osalisriigile ulatuslikke, pikaajalisi või raskeid tagajärgi. Konventsiooniga soovitakse takistada keskkonna kasutamist sõjavahendina, keelustades looduskeskkonna tahtliku mõjutamise viisil, mis võiks põhjustada selliseid nähtusi nagu maavärinad, tsunamid, piirkonna ökoloogilise tasakaalu rikutus, ilmamuutused (pilved, sademed, tsüklonid ja tornaadod), kliimamuutused, ookeani hoovuste muutused, muutused osoonikihis ja ionosfääris.

9. Jätkub valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE) teine lugemine. Eelnõuga luuakse majandushaldusõigusele üldosa ja reguleeritakse täpsemalt majandustegevuse vabaduse piiramise põhiseaduslikud alused. Täna paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui sajas seaduses ning nende kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Eelnõu on kantud eesmärgist, et väheneks majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arv, ulatus ja keerukus, st väheneks bürokraatia, ning et kaoksid majandustegevuse valdkonnas põhjendamatud piirangud põhiõiguste teostamisele. Eelnõu kolmas lugemine on kavas 23. veebruaril.

10. Jätkub valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE), mille eesmärk on korrastada kehtivat jälitustegevuse süsteemi, näha ette kindlad alused, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet.

16. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE), mille eesmärk on luua õiguslik alus karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse ja näha ette karistusregistri andmete avalikkus. Eelnõu kohaselt on õigus saada registrist aktuaalseid andmeid igaühel, kui seadus ei sätesta teisiti, ja registri arhiivist  Vabariigi Valitsusel, siseministeeriumil, politseiasutustel, prokuratuuril, vanglateenistusel, tööandjatel ja teistel õigustatud isikutel ja asutustel. Registrisse kantakse isiku karistusandmed juhul kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatusmenetluses; kohtumäärus isikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohta; kohtumäärus nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta ja muudel juhtudel. Õiguskomisjonis teisel lugemisel heaks kiidetud muudatuse kohaselt avalikustatakse karistusregistrisse kantud isikud alates karistusmäärast kuni 50 trahviühikut (200 eurot). Eelõu on Riigikogu täiskogus teisel lugemisel kolmapäeval16. veebruaril ja kolmandal lugemisel neljapäeval 17. veebruaril.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Kell 14.40 –Eesti-Aafrika parlamendirühma esimees Mart Nutt ja aseesimees Silver Meikar kohtuvad Ruanda suursaadiku Immaculee Uwanyiligira’ga.

Kell 16 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb kodakondsustunnistuste pidulikul kätteandmise üritusel, kus ta esineb ka tervitussõnavõtuga (Riigikogu konverentsisaalis).

Kell 17 – Ene Ergma peab loengu Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti õppetooli üliõpilastele (Geoloogia Instituudis).

Kell 18 – Ene Ergma osaleb Urmas Oti raamatu „Best of. Valitud Intervjuud II.”  Raamat sisaldab 53 telesaadetes tehtud intervjuud.

Riigikogu pressitalitus