Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Marko Pomerants. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 15 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad riigieelarvet, riigivara müüki, kohtusüsteemi, keskkonna järelvalvet, spordi rahastamist, avaliku teenistuse seadust jm teemasid.
 

Päevakorras on ühe seaduse uuesti arutamine ja 16 eelnõu, millest 2 on kolmandal ja 14 esimesel lugemisel.  
 

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE), mis võimaldab taimede geneetilise materjali säilitamist põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused. Eelnõu võimaldab kasvatada ja turustada rahvaselektsioonsorte ja sorte, mis on kohanenud kohalike ja piirkondlike oludega. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sort ei pea vastama seemnete ja seemnekartuli tootmise ja turustamise üldnõuetele.
 

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE), mille rakendamine jõustab osaliselt EL direktiivi 2006/117/Euratom ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid. Nimetatud seaduse ja sellest tuleneva valitsuse määruse muutmisega tagatakse Eesti siseriikliku seadusandluse vastavus Euroopa Liidu õigusele. Muudatuste jõustudes laienevad kasutatud tuumkütuse vedudele kõik need nõuded, mis varasemalt kehtisid vaid radioaktiivsete jäätmete kohta. Ühtlasi aitab muudatus vähendada ka terrorismiohtu.
 

3. Uuesti arutusel on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (416 UA), kus Riigikogu peab otsustama, kas võtta seadus vastu muutmata kujul või asuda seda muutma. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas oma esmaspäevasel istungil seaduse uuesti menetlemist. President leidis seaduses vaieldavusi neljas erinevas punktis. Muuhulgas vaidlustas president seaduse redaktsiooni, mille kohaselt muutub karistatavaks palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimine või ettevalmistamine või sellises korratuses osalemisele üleskutsumine, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus. President leidis, et iga sündmuse või teoga võib teatava, kas või üliväikese tõenäosusega kaasneda muid sündmusi ja tegusid.
 

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu (475 SE), mis ühendab seni  kehtiva liiklusseaduse ja valitsuse määrusega kehtestatud „Liikluseeskirja”, mis põhiseaduse kohaselt peab olema reguleeritud seaduse tasandil. Uuendusena kaob juhi kohustus kanda kaasas juhiluba, registreerimistunnistust ja liikluskindlustuspoliisi, ning nende olemasolu peab politsei kontrollima registrite põhjal. Takso tagaistmel peab laps olema nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud, mis toob kaasa täiendava lastele mõeldud turvavarustuse soetamise kohustuse taksofirmadele. Mopeed tunnistatakse mootorsõidukiks, millest tulenevalt tuleb see nõuetekohaselt registreerida. Alkoholi joobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Uuendusena peavad sooritama teooriaeksami isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust; isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama nii teooria- kui ka sõidueksami.
 

15. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (530 SE), mis muudab kuriteoks lennuohutusvastased ründed, kus vabalt tsiviilkäibes olevate laseritega sihitakse maanduvaid või lennuväljal ruleerivaid õhusõidukeid ning pimestatakse õhusõidukeid juhtivaid piloote. Teise muudatusena sätestab eelnõu kuriteona identiteedivarguse. Karistatavaks muutub teise isiku identiteedi kasutamine, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui see on toime pandud kuriteo varjamise eesmärgil. Samuti eelpool nimetatud eesmärgil identiteeti puudutavate andmete edastamine ja nendele juurdepääsu võimaldamine. Hetkel identiteedivargus kui selline karistatav ei ole. 
 

16. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (538 SE), millega reguleeritakse avaliku sektori teenistussuhteid ja muudetakse senist palgakorraldust. Eelnõuga muudetakse ametniku mõistet ja kitsendatakse ametnike ringi, minnes asutusepõhiselt ametniku definitsioonilt üle funktsioonipõhisele ametniku definitsioonile. Eelnõuga kaotatakse automaatsed lisatasud, mis tulenevad akadeemilise kraadi omamise, võõrkeelteoskuse ja teenistusaastate eest, samuti ei maksta edaspidi puhkusetoetust. Eelnõuga kaotatakse senine soodsam pensionisüsteem. Palgakorralduse osas muudetakse palgakomponente, viies sisse lisaks põhipalgale individuaalse lisatasu ja tulemustasu. Eelnõu lähtub eeldusest, et ametiasutustes viiakse läbi ametikohtade hindamine, mis on aluseks palgakorraldusele, samuti kohustusliku palkade avalikustamise, ning paneb rahandusministrile kohustuse kord aastas palgakorraldusest aru anda Riigikogule. Eelnõuga on korrastatud teenistusest vabastamise regulatsiooni ja viidud see vastavusse töölepingu seadusega. Teenistusest vabastamisest etteteatamine ning hüvitised teenistusest vabastamisel on sarnased töölepingu seaduse vastavate sätetega. Antud regulatsioon annab algataja hinnangul võimaluse hüvitisteks makstavat raha kokku hoida ning võimaldab ametnike koondamist paremini ette planeerida.
 

NB! Tutvu ka täieliku päevakorraga.
 

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avab Valges saalis Saaremaa kuu Riigikogus. Avamisel osalevad Saare maavanem Toomas Kasemaa, Saaremaa Omavalitsuste Liidu ja Ettevõtjate Liidu esindajad. Musitseerivad muusik ja muusikaõpetaja Tiit Paulus kitarril ja solist ning Eesti Muusikaakadeemia jazz-eriala tudeng Maria Väli.

Saaremaa kuu raames saab Riigikogu hoones vaadata Saaremaa Kunstiklubi näitust “Saaremaa värvid”. Saaremaa Kunstiklubi tegutseb aastast 1978. Klubi koondab nii harrastus- kui professionaalseid kunstnikke üle Saaremaa. Hetkel kuulub Saaremaa Kunstiklubisse 18 aktiivselt tegutsevat kunstnikku.
 

Kell 12 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Tallinna Tehnikaülikooli tudengitega.
 

Riigikogu pressitalitus