Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister
Andrus Ansip, kultuuriminister
Rein Lang ja siseminister
Ken-Marti Vaher. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 10 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad maavanemate politiseerimist, Niguliste kiriku kultuuriväärtusi, rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni täitmist, päästevaldkonna reformimist, kohalike omavalitsuste kultuuriinvesteeringuid, riigipoliitika teostamist, rahvastikuregistrit, raamatukogusid, vähemusrahvuste kultuuriautonoomiat ning otseseid ja kaudseid makse Eestis.
Kell 14 – täiskogu istung
Päevakorras on EL poliitika arutelu ning 15 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 8 teisel ja 6 esimesel lugemisel.
1. Jätkub teisipäeval pooleli jäänud arutelu valitsuse Euroopa Liidu poliitikast. Ettekandega sel teemal esinesid peaminister
Andrus Ansip ja Riigikogu EL asjade komisjoni esimees
Taavi Rõivas. Arutelu teisipäevase osaga on võimalik tutvuda
stenogrammi vahendusel. Arutuelu jätkub sõnavõttudega.
2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud
rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
78 SE), mille eesmärk on täpsustada seaduste sõnastust, ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse arengukava ümber riigikaitse arengukavaks. Sellega viiakse uuendatav arengukava kooskõlla riigikaitse alusdokumentide loogikaga ning võimaldatakse rakendada julgeolekupoliitika alustes ja riigikaitse strateegias sätestatud põhimõtteid.
3. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud
investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (
87 SE), millega ratifitseeritakse investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping Araabia Ühendemiraatide, Kasahstani Vabariigi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel. Lepingute eesmärk on luua soodne investeerimiskliima ja tagada mõlema lepingupoole investorite võrdne kohtlemine. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ja reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist.
4. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (
83 SE), mille väljatöötamise eesmärk oli korrastada AS Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando rahastamise ja töökorraldusega seonduvat. Tänases olukorras, kus päästekomando töökorralduse ja toimimise eest vastutab Ida-Eesti Päästekeskus ning finantseerimise eest AS Narva Elektrijaamad, ei ole algataja hinnangul piisavalt tagatud ei teenuse osutamise kvaliteet ega struktuuriline läbipaistvus ning raskendatud on päästekomando tegevuse pikaajaline planeerimine. Eelnõuga täpsustakse elutähtsa teenuse osutajale esitatavaid nõudeid ja tagatakse Ida-Eesti Päästekeskuse struktuuriline läbipaistvus ning teenuse osutamise kvaliteet.
5. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
92 SE), millega muudetakse ülikooliseaduse ühisõppekavade regulatsiooni, et toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, on eelnõus erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses korrigeeritud vastavaid viiteid. Tehtavad muudatused toetavad võimalust luua uusi innovatiivseid interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis kaasavad õppeasutuste erinevaid tugevusvaldkondi. Lisaks on eelnõuga parandatud viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist.
6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (
115 SE), mille eesmärk on sätestada ühistranspordiseaduse muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta kohaldamisest alates 4. detsembrist 2011. Mitmed muudatused ei ole sisulised, vaid on sõnastuslikku või tehnilist laadi. Näiteks asendub
ühistranspordiluba ühenduse tegevusloaga. Samuti on kehtiva seaduse kohaselt nii bussi- kui taksoveol vajalik dokument
sõidukikaart, eelnõu järgi jääb sõidukikaart vaid taksoveol, bussiveol asendatakse see
ühenduse tegevusloa tõestatud koopiaga. Majanduskomisjon esitab algataja nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu on korrastatud normitehniliselt ja teksti on viidud mõned sisulised täpsustused.
7. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
82 SE), millega viiakse siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/20/EÜ, 23. aprill 2009, laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral. Direktiiv on osa nn kolmandast meresõiduohutuse paketist ja selle peamine eesmärk on paremini tagada õnnetusega põhjustatud kahjude katmist, tugevdades selleks kahjutasude maksmisega seotud nõudeid.
8. Esimesele lugemisele tuleb Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (
128 SE), mille eesmärk on luua kuni 15 tuhande euro suurust lähtetoestust võimaldav toetuste süsteem alustavatele arstidele, et motiveerida neid asuma tööle maapiirkondadesse. Toetus on ette nähtud arstidele, kes alustavad tööd residentuuri lõpetamise järgselt kohalikes ja üldhaiglates ning perearstipraksistes, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ja nendega piirnevaid alasid. Ühtlasi muudab eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seadust selliselt, et tööotsimisel abi saamise võimalused oleksid tööd leidva soovivatele isikutele paremini tagatud. Eelnõu ühtlustab tööotsijate abistamise reeglistikku eelkõige soodustuste arvestuspõhimõtete ning määrade osas.
9. Esimesele lugemisele tuleb majanduskomisjoni algatatud
Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (
102 SE), milles eesmärk on allutada riskikapitali valitsemisega seotud Arengufondi tegevus investeerimisfondide seaduse nõuetele ja võimaldada riigil omandada Arengufondi poolt asutatud riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid. Lisaks sellele muudetakse Arengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire finantseerimise põhimõtteid ja täpsustatakse seoses arenguseirega läbiviidavate toimingute sisu.
10. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE), mille eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ning direktiiviga 2009/128/EÜ. Üks muutusi võrreldes varasemaga on taimekaitsevahendite toimeainete hindamis- ja heakskiitmise kriteeriumite ja taimekaitsevahendite turule lubamise reeglitega muutmine – nii asendub riskipõhine lähenemine ohupõhise lähenemisega, mistõttu tulevikus ei jõua turule taimekaitsevahendid, mis võivad avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju.
11. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
strateegilise kauba seaduse eelnõu (
96 SE), mille väljatöötamise tingis vajadus üle võtta Euroopa Liidu direktiivid. Viimaste eesmärk on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimusi ja luua asjakohane, praktikas hästi toimiv ja nüüdisaegne strateegilise kauba kontrolli süsteem.
12. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (
99 SE). Eelnõule laekus teiseks lugemiseks 25 muudatusettepanekut ja rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku, mis koosneb suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatusest. Samuti lisanduvad muudatused, millega viiakse seadusest tulenevad määrad ja piirsummad vastavusse kavandatavate seadustemuudatustega ning täpsustunud vajadustega. Komisjon toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekut lisada täiendav kirje riigieelarve eelnõusse, vastavalt Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu Infokeskusele. Osaliselt on arvestatud sama fraktsiooni liikmete ettepanekut määrata täiendavad vahendid Eesti Rahvusringhäälingule ingliskeelsete uudiste edastamiseks. 2012. aasta riigieelarve tulude maht on 6,11 miljardit ja kulude maht 6,57 miljardit eurot.
13. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE). Eelnõule muudatusettepanekute tähtajaks ettepanekuid ei laekunud. Koostöös ministeeriumitega koostas rahanduskomisjon 7 muudatusettepanekut, mis hõlmavad mitmeid täpsustavaid ja tehnilisi muudatusi.
14. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
106 SE), mille eesmärk on Euroopa Liidu nõukogu direktiivide 2010/24/EL ja 2011/16/EL rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Nende mõjul muutub Eesti ja teiste liikmesriikide vaheline maksualane halduskoostöö tõhusamaks ning lihtsustub ja ühtlustub rahvusvaheline maksude sissenõudmise menetlus ja maksustamiseks vajaliku info vahetamise kord. Samuti täpsustuvad senise seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel probleeme tekitanud sätted, mis toovad nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks kaasa suurema õiguskindluse maksumenetluses.
15. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud
politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest eelnõu (
116 SE), mis on välja töötatud seoses Päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamisega ja Päästeametiga ühendamisega, Häirekeskuse moodustamisega ning tulenevalt prefektuuride ümberkorraldamisest Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlikeks struktuuriüksusteks alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga tehakse seadustes selleks vajalikud muudatused. Päästeameti kohalikud asutused (päästekeskused) ühendatakse Päästeametiga ja prefektuurid ühendatakse Politsei- ja Piirivalveametiga alates 2012. aasta 1. jaanuarist.
16. Esimesele lugemisele tuleb õiguskomisjoni algatatud
kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (
123 SE), millega muudetakse nimetatud seaduse jõustumise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti jälitustegevuse õiguslikku regulatsiooni, võeti Riigikogus vastu 17. veebruaril 2011 ja kehtestati selle jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 2012. Muudatuste eesmärk on lükata see ühe aasta võrra edasi ja jõustada seadus 1. jaanuaril 2013, kuna õiguskantsler tuvastas kriminaalmenetluse seadustiku § 126
15 lg 2 punktide 2 ja 3 vastuolu põhiseadusega ning justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel seaduseelnõu nimetatud sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning mitmete teiste sama seaduse jälitustegevust puudutavate sätete muutmiseks.
Üritused
Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esineb ettekandega Kullamaa valla visioonikonverentsil.
Kell 12 – Riigikogu esimees Ene Ergma avab Riigikogu hoone II korrusel Norra fotograafi Anne Helene Gjelstadi Kihnu ainelise fotonäituse;
Kell 15 – Jüri Ratas osaleb Tallinna 9. Visioonikonverentsil.
Riigikogu pressitalitus