Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 3 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad rahastamist, riiklikke investeeringuid ja kohalike omavalitsuste rahalist olukorda. Üks küsimuste teema on tiigrist, ilvesest ja jänesest.
 

Päevakorras on 22 eelnõu, millest 7 on kolmandal, 7 teisel ja 8 esimesel lugemisel.

 

1. Jätkub teisipäeval tööaja lõppemise tõttu katkenud Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tõstetakse kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatavat tulu 11,4 %-lt 11,93 %-le. Algataja kinnitusel aitab kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine parandada kohalike omavalitsuste poolt korraldatavat elukeskkonda ja parandada kohalike inimeste sotsiaalset toimetulekut. Väidetavalt kaotasid omavalitsused neile eraldatava tulumaksumäära langetamisega 2010. aasta eelarves 410 miljonit krooni. Rahanduskomisjon antud eelnõu ei toetanud.

 

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ning vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE), mille eesmärk on võimaldada väärtegude puhul asenduskaristusena üldkasulikku töö kohaldamist ja elektroonilise valve rakendamise võimaluste suurendamine. Kinnipeetavate arvu stabiliseerimiseks ja vähendamiseks luuakse käesoleva eelnõuga võimalus asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE), mille eesmärk on lubada tääknoad tsiviilkäibesse.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega ülevõetavad direktiivid ja vesikonnapõhine lähenemine võimaldavad tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret ning kaitset. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid. Teisel lugemisel lisandus eelnõusse puurkaevude ja puuraukude rajamise ja likvideerimisega seotud regulatsioon.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE), millega tehtavad muudatused puudutavad jahimaade korraldamist ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise aruandlust, millega edaspidi hakkab tegelema Keskkonnateabe Keskus. Viimane tekkis seoses keskkonnaasutuste ümberkorraldamise ja ühendamisega.

6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu (748 SE), mille eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on säilitada Euroopas biotsiidide turg ja pikendades selleks biotsiididirektiivis 98/8/EÜ ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogramm. Eelnõuga täpsustatakse ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav ning täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust.

7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (752 SE), millega kehtestatakse kohustus kinnisasja valdajale teatada kaitstavast loodusobjektist ja sellel kehtivatest kitsendustest isikutele, kes viibivad kinnistul kinnisasja valdaja korraldusel, tehes seal näiteks teatud töid töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel. Algataja kinnitusel tuleneb see vajadusest tagada kaitstavatele loodusobjektidele tõhusam kaitse.

8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE), millega viiakse jäätmeseadusesse ja maapõueseadusesse kaevandamisjäätmeid käsitlev regulatsioon, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest. Viimaste eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kahjulikku mõju, mis tuleneb keskkonnale või inimese tervisele selliste kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE), mille eesmärk on reguleerida noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib eelnõu noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige. Eelnõule laekus teiseks lugemiseks 16 muudatusettepanekut. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas neljapäeval, 17. juunil.

10. Teisel lugemisel on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu (597 SE). Teisel lugemisel lisandus eelnõule muudatusettepanek, mille jõustumisel paranevad oluliselt investeerimistingimused soojuse tootmisse, luuakse eelis keskkonnasõbralike ja valdavalt kodumaiseid kütuseid kasutavatele soojuse tootjatele, samuti tugevneb konkurentsiameti kontroll soojuse tarnelepingute üle. Ka väheneb sissetoodava Vene gaasi osakaal soojatootmises ning suureneb kodumaiste kütteallikate osakaal. Lisaks lepiti kokku sättes, mille järgi ettevõtjad saavad investeerimiskindluse – üksmeelselt jäi selleks 12 aastane periood, mida hakatakse lugema kodumaise toormega, sh jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist energia tootmise alustamisest. Muudatusettepaneku järgi saab volitusi juurde ka konkurentsiamet, et teha järelvalvet soojuse hinna kujunemise ja konkurentsi üle ning soojuse tootmisviiside kooskõlastamise osas. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas neljapäeval, 17. juunil.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE), mis reguleerib avaliku funktsiooniga hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil. Valitsus on 2007-2011. aasta tegevusprogrammi punkti 13 “Kultuuripoliitika” alapunktis 13 kokku leppinud, et seadustatakse põhimõte, mille kohaselt 1% riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitatavate hoonete investeeringuteks mõeldud summadest kasutatakse kunstiteoste sihttellimiseks avaliku keskkonna rikastamiseks. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas neljapäeval, 17. juunil.

12. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE), mille eesmärk on muuta selgemaks kinnistusraamatusse kantud andmete parandamise regulatsioon, sh juhul, kui kinnisomand või muu kinnisasjaõigus on isiku surma korral läinud üle tema pärijale. Teine eesmärk on teha seadustesse muudatused, mis on vajalikud kinnistusraamatu infosüsteemi arenguks ja üleminekuks asutuste paberivabaks asjaajamiseks. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas neljapäeval, 17. juunil.

13. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE), mille eesmärk on aidata kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomisele ja luua paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas neljapäeval, 17. juunil.

14. Teisel lugemisel on rahanduskomisjoni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE), mis näeb ette, et riigi asutatud sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Kehtiva riigivaraseaduse kohaselt vajavad riigi asutatud sihtasutused laenude võtmiseks asutajate nõusolekut. Riigi poolne asutajaõiguste teostaja võib vastava nõusoleku anda ainult juhul, kui laenudega on arvestatud riigieelarve strateegia või riigieelarve koostamise protsessis või selleks on saadud Vabariigi Valitsuse või rahandusministri nõusolek. Arutelude tulemusena on algataja kinnitusel jõutud seisukohale, et arvestades sihtasutuste eraõiguslikku vormi, oleks siiski ka laenude võtmisel korrektsem, et lõppvastutus jääks taoliste otsuste puhul sihtasutuse juhtorganite kanda. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas neljapäeval, 17. juunil.

15. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE), mille eesmärk on sätestada ja jõustada direktiivi 2008/51/EÜ järgmiseks vajalikud õigusnormid ja lahendada praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas neljapäeval, 17. juunil.

21. Esimesel lugemisel on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE), mis täpsustab korda, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajad presidenti valivasse valimiskokku. Eelnõu sätestab, et esindajate valimine toimub volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Algataja hinnangul soosib see suuremates omavalitsustes valijameeste valimisel senisest paremini demokraatia põhimõtete järgimist ja opositsiooni proportsionaalset esindatust.

22. Esimesel lugemisel on 54 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (775 SE), mille eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine, vähendamata sealjuures valimiste arvu. Selle saavutamiseks valitaks alates 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris, ning alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Kell 11  - riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja liige Trivimi Velliste kohtuvad Läti endise pea- ja välisministri Valdis Birkavsi ja Taani endise kaitseministri Søren Gade Jenseniga, kes juhivad Läänemere Nõukogu poolt loodud töörühma, mis analüüsib Põhjala-Balti koostööd ja koostab raporti soovitustega koostöö edendamiseks.

Kell 12 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Eesti Omanike Keskliidu esindajatega.

Kell 12.30 – Ene Ergma kohtub õiguskantsler Indrek Tederiga, kes annab Riigikogu esimehele üle õiguskantsleri aasta ülevaate.

Kell 14.30 – Riigikogu väliskomisjoni liikmed kohtuvad Põhja-Balti koostöö ekspertide grupiga (ruum L251).

Kell 16.30 – Ene Ergma kohtub ametist lahkuva Poola suursaadiku Tomasz Chłoń’iga.

* Riigikogu liige Maret Merisaar osaleb (14.06-16.06) Poolas Międzyzdrojes Kalandussekretariaadi (The Fisheries Secretariat) korraldataval koolitusel „Euroopa Liidu kalanduspoliitika reform: riiklikud ja regionaalsed strateegiad”.

* Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts, liikmed Kalev Kallo ja Imre Sooäär osalevad (14.06-17.06) Prantsusmaal Pariisis Euroopa Julgeoleku- ja Kaitseassamblee Lääne-Euroopa Liidu Assamblee 58. täiskogu istungjärgul. Arutusel on Euroopa kaitseküsimused Lissaboni Leppe kontekstis.

Riigikogu pressitalitus