Kell 13- infotund
Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister
Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister
Juhan Parts ja välisminister
Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad pensioniiga, turismiarendust, tööhõivet,
Eesti Energia tulevikku, merenduspoliitika väljatöötamist ja koolireformi.
Kell 14 – täiskogu istung
Päevakorras on 9 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 5 teisel ja 2 esimesel lugemisel.
1. Kolmandal lugemisel on Riigikogu kuue fraktsiooni poolt algatatud
kõrgemate riigiteenijate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu (
369 SE), mille eesmärk on korrastada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem, siduda nende töötasu lahti keskmisest palgast ja muuta kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem lihtsaks ja läbipaistvaks. Eelnõuga kehtestatakse kõrgeimaks palgamääraks 5200 eurot, mis on aluseks loetelus esitatud riigiteenijate ametipalkade määramisel. Komisjon lähtus palgamäära nimetamisel sellest, et kõrgemate riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Eelnõu kohaselt on Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient 1,0, Riigikogu liikmel 0,65. Seadus jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.
2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud
tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (
583 SE), millega võimaldatakse e-toimiku süsteemi rakendamine ning lahendatakse senised maksekäsu kiirmenetluse ja infosüsteemidega tekkinud küsimused. Eelnõu käsitleb peamiselt nelja teemat: e-toimiku süsteemi rakendamist tsiviil- ja halduskohtumenetluses, maksekäsu kiirmenetluse formaliseerimist ja lihtsustamist, maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendava struktuuriüksuse loomist ja kohtute infosüsteemi juurde pääsuõiguste andmist.
3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud
Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (
638 SE), millega ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Leping piirab lepinguosalise riigi maksustamisõigust, st lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi. Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsamad tingimused, kuna uusi maksustamisõigusi leping ei anna.
4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud
ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (
623 SE), mille eesmärk on viia regulatsioon, mis puudutab avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavat sõitjateveo teenust tee- ja raudteeliikluses, kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 17. detsembril.
5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
637 SE), mille eesmärk on täiendada seadust pereõe mõistega ja täpsustada seaduste sõnastust selliselt, et see võimaldaks paremini rakendada pereõe pädevust, muuta perearsti ja pereõe töökorraldust optimaalsemaks ning uuendada perearsti tööjuhendis perearstiga koos töötava pereõe töövaldkonnad. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 17. detsembril.
6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud
makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu (
610 SE), mille peamine eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EU makseteenuste osutamise kohta ja teha teatud muudatusi ka kehtivas e-raha asutuste regulatsioonis. Direktiivi näol on tegemist täiesti uue regulatsiooniga EL tasemel, mis sisaldab endas lühidalt öeldes seda, millistel tingimustel ja kuidas osutatakse rahalisi makseid Euroopa Majanduspiirkonnas. Nende teenuste pakkujateks on Eestis peamiselt pangad, kuid näiteks ka mõningad valuutavahetajad, kus viimased osutavad täna peamisel rahasiirde teenust. Eelnõuga kehtestatakse uued reeglid pankadele ning muudele makseteenuste pakkujatele, nende tegevusele ja vastutusele ning järelevalve teostamisele makseasutuste üle. Seni erinevalt pankadest makseasutused finantsjärelevalve alla ei ole kuulunud. Kuid edaspidi hakkab seaduse kohaselt Eestis tegutsevate ja siin asutatud makseasutuste üle teostama järelevalvet Finantsinspektsioon. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 17. detsembril.
7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud
maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (
636 SE), mille eesmärk on parandada maamaksu laekumist läbi selle, et maksukohustuse täitmise tähtaega ühildatakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise ajaga. Seega on võimalik juba füüsilise isiku deklaratsiooni esitamise ajal isikut teavitada, millises summas maamaksukohustus temal täitmisele kuulub ja ühtlasi on võimalik antud summa võrra vähendada füüsilisele isikule tagastatavat enammakstud tulumaksu summat. Ka muudab eelnõu maamaksu tasumise senist regulatsiooni. Senise summa kolmeks osaks jagamise ja kolme tähtpäeva asemel antakse kaks tähtpäeva ja summaline piirmäär 1000 krooni, millest väiksema või võrdse summa peab maksukohustuslane ära maksma esimeseks tähtpäevaks 31. märtsiks. Esimeseks tähtpäevaks tuleks samuti tasuda üle 1000 kroonise maksusumma puhul vähemalt pool maksusummast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud maksusumma tasutakse teiseks tähtpäevaks 1. oktoobriks. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 17. detsembril.
8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud
Eesti Vabariigi ja Serbia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (
641 SE), millega ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 17. detsembril.
9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud
kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
634 SE), mille oluliseim eesmärk on kaitseväe õppeasutuste ühendamine üheks kaitseväe struktuuriüksuseks. Selle käigus korraldatakse Kaitseväe Võru Lahingukool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kutseharidust andvaks struktuuriüksuseks.
Kohtumised, konverentsid, seminarid
Kell 10-13 toimub Riigikogu konverentsisaalis Eesti loomemajanduse seminar, mille korraldavad koostöös programmiga Loov Eesti Riigikogu majanduskomisjon ja kultuurikomisjon. Seminari eesmärk on kaardistada ja avada loomemajanduse valdkonna probleeme poliitikakujundajatele ja otsustajatele. Seminari modereerib Riigikogu majanduskomisjoni liige Hannes Astok. Sõna võtavad Riigikogu aseesimees Keit Pentus, loomemajanduse kui valdkonna uurimisega aastaid tegelenud Erik Terk, Silja Lassur ja Külliki Tafel-Viia Eesti Tuleviku-uuringute Instituudist, disainer ja Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini külalisprofessor Martin Pärn, ettevõtja ja disainer Ville Jehe, kontserdikorraldaja ja produtsent Helen Sildna, Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja. Ajakirjanikud on oodatud!
* Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma osaleb (15.12-16.12) Moldovas Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskuse (Geneva Centre for the Democratic Control of Armed Forces, DCAF) korraldataval parlamentaarse järelevalve tugevdamise seminari. Mati Raidma ettekande teemaks kolmapäeval on riigikaitse ja julgeolekusektori parlamentaarse järelevalve kogemused Eestis. Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskus on üks maailma juhtivaid institutsioone julgeolekusektori reformi ja valitsemise valdkonnas.
* Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (13.12-17.12) Pariisis ENPA Büroo, poliitikakomitee ja monitooringukomitee istungitel.
* Riigikogu ENPA delegatsiooni liige Silver Meikar osaleb (14.12-16.12) Pariisis ENPA poliitikakomitee töös.
* Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt osaleb (14.12-18.12) Strasbourgis ECRI (European Commission against Racism and Intolerance) 50. plenaaristungil.
* Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi ja väliskomisjoni liige Valdur Lahtvee osalevad (14.12-18.12) valitsusdelegatsiooni koosseisus Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil.
* Riigikogu liige Toomas Trapido osaleb (10.12-18.12) Taanis Kopenhaagenis rahvusvahelisel kliimakonverentsil
Riigikogu pressitalitus